J Õ H V I    -    V I R U M A A    S Ü D A
üldinfo | võim | vaim | teenindus | tulevik | kaardid | interact |
teisipäev 20. september 2005




Arengukava

Sissejuhatus.
I. Omavalitsus.
II. Infoühiskond.
III. Ettevõtlus.
IV. Sotsiaalne ja tehniline infrastruktuur
V. Keskkonnakaitse.
VI. Koostöö ja välissuhted.
Jõhvi linna visioonid.


JÕHVI LINNA ARENGUKAVA

Kinnitatud Jõhvi Linnavolikogu 23. detsembri 1998. a määrusega nr 53

Sisukord

Sissejuhatus.
I. Omavalitsus.
II. Infoühiskond.
III. Ettevõtlus.
IV. Sotsiaalne ja tehniline infrastruktuur
V. Keskkonnakaitse.
VI. Koostöö ja välissuhted.
Jõhvi linna visioonid.


Valla või linna arengukava on dokument, mis sätestab antud omavalitsusüksuse sotsiaalmajandusliku olukorra ning kesk-konna seisundi analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused.

(Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. Paragrahv 9.)

Sissejuhatus

Käesolev arengukava on järg 1992. a¹ ning 1995.--1998. a² arengu-kavadele.

Lugejale mugavamaks käsitlemiseks on arengukavale lisatud I osa (1992. aasta arengukavast), kus antakse ajalooline ülevaade omavalitsuse tekkeloost, asendist ja nendest koostöövaldkondadest, mis on aktuaalsed ka praegu.

Töös on analüüsitud ka Kohtla-Järve linna Jõhvi-Ahtme linnaosa generaalplaani korrektuuri, mis valmis aastal 1974.

Jõhvi-Ahtme generaalplaaniga käsitleti Jõhvit ja Ahtmet tervikliku linnaosana ning nende arendamist ühtse sotsiaalmajandusliku plaani järgi, mida on vaja arvestada Ida-Virumaa keskregiooni haldusjaotuse muutmisel.

Juba täna vajab Jõhvi linn täiendavalt maad nii elamuehituseks kui ka tööstuse arendamiseks, seda enam, et linnaga piirnevad teised omavalitsused kasutavad intensiivselt Jõhvi teenuseid (lasteaedu, koole, haiglaid, kultuuri-, teenindus-, kaubandus- ja teisi asutusi).

Eelnevate arengukavade (1992. a ja 1995.--1998. a) koostamisel arvestati esmajoones tookordseid vajadusi, millest olenes omavalitsuse staatuse saamine ning linnaarengu esimeste etappide realiseerimine. Püstitatud eesmärgid ja prognoosid on suuremalt jaolt osutunud õigeks. Probleemid, mis jäid finantside puudusel lahendamata, püütakse leida finantseerimise allikad ja lahendusteed lähiaastate jooksul.

Käesoleva arengukava eesmärk on alustatud tööde jätkamine linnakodanike heaolu ning elu kvaliteedi tõstmiseks, erinevate linnaelu probleemide ning kitsaskohtade kaardistamine, vajalike lahendite ja finantseerimisallikate leidmiseks.

Arengukavaga määratletakse põhisuunad, mis aitavad püstitatud eesmärke saavutada.


¹ Koostatud omavalitsusliku staatuse saamiseks ning kinnitatud Jõhvi

Linna Rahvasaadikute Nõukogu otsusega 27.05.1992

² Kinnitatud volikogu XXV istungi otsusega 20.12.1995


Arengukava koostamisel on arvestatud maakonna arengukavaga (“Ida-Viru maakonna regionaalse arengukava põhijooned aastaiks 1998.--2003.”), sest maakonna 3 prioriteeti: transport ja transiit, turism ja puhkemajandus ning haridus on valdkonnad, mille arendamisest on huvitatud ka Jõhvi linn.

Eesti Vabariigi tulevikustsenaariumidest eelistab Jõhvi oma arengus stsenaariumit - A: “Suur mäng”, kus üldrahvaliku kokkuleppe tulemusena luuakse infoühiskond ja ühiskonna valdav meelelaad on aldis uuendustele.

Järgneval perioodil püütakse alustada linnamajanduse erinevate valdkondade statistika juurutamist, analüüsi ja prognoosi võimaldavate infosüsteemide väljakujundamist (Tiigrihüpe III - KülaTee ehk info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) omavalitsustes), et võimalikult täpselt prognoosida Jõhvi arenguprotsesse ning sellest tulenevalt kavandada linna põhilised arengusuunad.

Jõhvi Linnavalitsus tänab kõiki Jõhvi linna elanike, Jõhvi Volikogu liikmeid, Linnavalitsuse ja linnaasutuste töötajaid, kes aitasid oma ettepanekutega ja otsese koostööga kaasa arengukava valmimisele.

Jõhvi Linnavalitsus


I. Omavalitsus

1.1 Ajalooline ülevaade

1.1.1 Looduslik asukoht ja asustuse tekkimine

Jõhvi linn asub samanimelise aluspinnalise kõrgustiku (tegemist on Pandivere nn “väiksema vennaga”) kirdeserval, kus Kohtla-Järvelt ida suunas kulgev lubjakiviastang (nn Kukruse kihiastang) järsult lõunasse pöörab. Mainitud astangul langeb aluspõhi Jõhvi kohal umbes 5 meetri võrra. Astangust põhjas asub soine ja veerikas madalsoomuldade vöönd, kus kasvavad liigveelised lodumetsad, millede asemel on kohati tekkinud kaasikud ning liigveelised soostunud niidud. Astangust lõuna suunas algab aeglaselt tõusev viljakate leostunud kamar-karbonaatmuldade ala, mis pakub soodsaid võimlusi põlluharimiseks. Enne kaevanduste dreeniva mõju algust väljus astangust rida allikaid. Kõige veerikkam neist paiknes praeguse Ida-Viru Maakonnavalitsuse loodenurgast vaid paarikümne meetri kaugusel ning oli lähteks ühele Pühajõe lisajõgedest.

Just selle allika kohal tekkis astanguservale Jõhvi küla, oletatav tekkeaeg peaks olema I aastatuhande teine pool maj.

Joogivesi saadi allikast, põllud aga asusid külast lõunas. Küla arengut soodustas paiknemine muistsel teederistil. Siit pääses Järve ja Saka kaudu Virumaa läänepoolsetesse kihelkondadesse, Puru ja Kaidma kaudu Vaigasse - Ugandisse ning Peipsi kalavetele. Piki Pühajõge viis talitee üle Voka Narva kaudu Novgorodi vürstiriiki. Vilkast kaubavahetusest annavad tunnistust Jõhvi kõrgustikult pärinevad arvukad muinasaegsed aardeleiud.

1.1.2 Jõhvi nime päritolu

Jõhvi nime on seletatud mitmeti. Rahvasuus käibib arvamus, et see tuleneb sõnast “jõhvikas”, millel aga puudub keeleteaduslik alus.

1930 aastatel pakkus koduuurija H. Kurba tähenduseks “jõevesi” (om k “jõevee”), kuna sellist nime olevat kandnud Jõhvi keskel asuv allikas, millest sai alguse üks Pühajõe lisajõgesid. Soome keeleteadlane L. Kettunen pakkus seletuseks “jõhv”, seni kõige enam tunnustust leidnud. Võimalik on veel tulenemine rahvausundiga seotud jõhvussist. Ka jõhv oli muinasajal maagilise tähendusega ja see sobib hästi antud paiga oletatava religioosse tähendusega. Nii jõhvi kui jõhvussi tähistas vanasti üks ja seesama sõna -jovi (või jõvi). Veel eelmisel sajandil oli Jõhvi nimeks kohalikus murdes Jovi, vaivara murdes aga Jõvi.

1.1.3 Esimene kirjalik mainimine

Vanim kirjalik teade Jõhvi kohta pärineb nn Taani hindamisraamatust, mille koostamisajaks peetakse 1241. aastat. Jõhvi on seal kirjas Gevi nime all (häälik “j” kirjutati alamsaksa keeles tähega “g”). Küla suuruseks mainitakse 20 adramaad ja omanikuks Taani kuningas.

1.1.4 Jõhvi keskajal

Tõenäoliselt XIII sajandi teisel poolel sai Jõhvist kirikukihelkonna keskus, mis suuresti määras ära kogu tema edaspidise arengu ja tähenduse. Kihelkonna kirjalik esmamainimine pärineb 1354. aastast ja kirikut mainitakse 1367. aastal, mil viimane vene ja saksa vägede vahel peetud lahingus hävis. Uus kirik ehitati kivist müüridega kindlus-kirikuna, millele XIV sajandi lõpul ehitati juurde laskeavadega torn. Jõhvi kirikul oli oluline osa Põhja-Eesti kaitsel.

Samaaegselt arenes välja kihelkonnakeskusesse koonduv kirikuteede võrk.

1491. a mainitakse esmakordselt Jõhvi mõisa olemasolu, mine omanikuks oli Narva ordufoogt.

Pärast Liivi sõda oli mõis mõnda aega Rootsi kuninga alluvuses ja 1617. aastast eravalduses. Vaheldusid mitmed omanikud, kuid kõige kauem (üle sajandi) oli Jõhvi mõis parunite Wellingite ja krahvide Douglaste valduses.

Jõhvi küla keskaegse suuruse kohta pole andmed säilinud.

1.1.5 XVIII sajand

XVIII sajandi keskel Jõhvi küla maad mõisastati ning talupojad asustati ümber Purule ja Tammikusse. 1782. aastaks oli külast järele jäänud vaid 3 pastoraadile kuulunud talupoega ja vabadikku. Jõhvi koosnes tollal peamiselt ulatuslikust mõisahoonete kompleksist, mille juurde kuulusid ka kõrts (esmamainimine 1543. a) ja vesiveski (hiljem tuntud Altveski nime all). 1782. aasta tähistab olulist murrangut Jõhvi arengus: seni mööda rannikut kulgenud Peterburgi ja Tallinna vaheline postimaantee nihutati lõunasse ja hakkas kulgema läbi Jõhvi. Kuna Jõhvist sai alguse ka Tartusse ja Riiga suunduv postimaantee, kujunes Jõhvi Peterburi ja Lääne-Euroopa vahelise postimaanteede sõlmpunktiks, mille pidid läbima kõik Venemaalt tulejad või sinna suundujad. Samal aastal valmis ka postijaam.

Sajandi lõpul elas Jõhvis sadakond inimest: kirikla elanikud ja talumehed, postijaama teenistujad ning mõisainimesed. Viimaste hulka kuulusid ka arst, rätsep, kingsepp, kõrtsmik, veskimees ja rida teisi ametimehi.


1.1.6 XIX sajand

Sajandi vältel kujunes Jõhvi ka kohalikuks kaubanduskeskuseks. Esimene laat peeti Jõhvis 1825. aastal. Asutati esimesed poed.

1852. aastal avas pastor F. F. Meyer Jõhvi kirikukooli, mis kümme aastat hiljem muudeti kihelkonnakooliks, mis tegutses 1883. aastani.

Jõhvi arengu kiirendamisele tuli kasuks ka Tallinn - Peterburgi raudtee valmimine 1870. aastal. Raudteejaam rajati Jõhvi mõisa omaniku Igelströmi soovil praeguse Toila jaama kohale.

1889. a kohtureformiga sai Jõhvi Alutaguse kohtupiirkonna keskuseks ja talurahva-kohtuniku asupaigaks. Tollane Eestimaa kuberner ning venestamise peamine eestvedaja vürst Šahhovskoi kavandas Jõhvi muutmist vene õigeusu ning kultuuri tugipunktiks Eestis. Tema poolt asutatud Baltimaade Vennaste Seltsi keskus paiknes samuti Jõhvis. 1888. aastal asutati siia seltsi haigemaja (koos ambulantsiga) ja venekeelne kool mis kaks aastat hiljem muudeti ministeeriumikooliks. 1895. a avati kooli juurde pedagoogiline klass, kus valmistati ette õpetajaid vallakoolidele. Samal aastal valmis vene õigeusu Taevasseminemise kirik ja pritsimaja.

1897. a rahvaloenduse järgi elas Jõhvis 828 inimest.

Sajandi lõpul oli alevikus kaks kirikut, 3 veskit, õlle-ja viinavabrik, kõrts, ~30 poodi. Tegutsesid pritsimeeste- ja karskusseltsid.

Vürst Šahhovskoi algatas Virumaa idaosast iseseisva maakonna moodustamise mõtte, mille võimaliku keskusena nägi ta Jõhvit. Pärast Šahhovskoi surma 1894. aastal jäi maakonna asutamise mõte soiku.

1.1.7 Aleviõiguste saamine

15. juulil 1917. a Venemaa Ajutise Valitsuse poolt vastu võetud alevi-seadus (ilmus “seaduste ja määruste kogus 9. augustil 1917. nr 187), pakkus võimaluse alevite arvu tunduvaks suurendamiseks ja tekitas Jõhvis elava arutelu. Suur osa elanikest soovis hoopis linna nimetuse taotlemist. Kokku kutsutud rahvakoosolekul oli 777 hääleõiguslikku kodanikku linna ja ainult 4 alevi poolt. Vastav ettepanek tehti Viru Maavalitsusele. Kokku kutsutud Viru maavolikogu pidas linnaõiguste taotlemist liiga keeruliseks ja pikaajaliseks protsessiks ning otsustas nimetada Jõhvi esialgu aleviks. Jõhvi alevi administratiivpiire esialgu kindlaks ei määratud. Elanike arv oli hetkel 1300.

1.1.8 Aasta 1918.--1920.

1. märtsil 1918 saabusid saksa okupatsiooniväed, kes viibisid Jõhvis sama aasta 29. novembrini. Sel ajal nummerdati majad, rajati kõnniteed ja istutati turuplatsi äärde ilupuud.

6. detsembrist 1918 kuni 16. jaanuarini 1919 võimutses Jõhvis Eesti Töörahva Kommuun. Omariikluse algaastatel korraldas alev oma elu sõjaaja tingimustele vastavalt.

29. novembril 1919 elas Jõhvis 1700 elanikku.

12. juulil 1919 Jõhvi alevinõukogu poolt algatatud Alutaguse maakonna loomise idee järgi pidi maakonnakeskuseks saama Jõhvi, mille kaudu loodeti kaasnevat Jõhvile maakonnalinna staatust. Esialgu saadi nõusolekud 9-lt vallalt, kuid siis esitas oma kandidatuuri Narva.

15. septembri 1920. a "Riigi Teatajas" nr 145/146 ilmunud "Seadus Valga ja Alutaguse maakondade asutamise kohta" nägi keskusena ette just Narvat. Kuna Jõhvi ümbruse vallad polnud sellega nõus, tekkis ummikseis ja 1921. a aprillis tühistati seadus Alutaguse maakonda puudutavas osas.

1.1.9 Alevi administratiivpiiride kinnitamine

Kuni alevi piiride lõpliku kindlaks määramiseni koostati 1920. a Põllutöö-ministeeriumi Planeerimise peakomisjoni poolt alevi piiride esialgne kaart, mille Viru maavalitsus esitas 23. detsembril 1921 siseministeeriu-mile kinnitamiseks. Kooskõlastamise käigus nõudis põllutööministeerium põllumajanduslike kõlvikute väljajätmist alevi territooriumist, millele tuginedes lükkas siseministeerium esitatud piirikavandi tagasi. Lisandus konflikt Jõhvi alevivalitsuse ja Viru maavalitsuse vahel, sest viimane ei nõustunud Jõhvi mõisasüdant ja kirikumõisa maad aleviga liitmast. Alevile territooriumiks jäeti vaid 4 kilomeetri pikkune perspektiivitu riba raudteest põhja pool.

Alevi piirid kinnitati siseministri poolt alevielanike protestidele vaatamata 30. aprillil 1927 Viru maavalitsuse poolt ettepandud kujul.

Alevivalitsus taotles koheselt alevi maa-ala laiendamist ja lõpuks soostus kohtu- ja siseminister 23. märtsil 1929 Jõhvi administratiivpiiri laiendamisega 103.97 hektari võrra. Aastatel 1920--1930 oli alevi-vanemaks A. Käbin, 1930--1933 R. Lepik ja alates 1933. aastast A. Danilevsky.

1923. a ehitati keskkoolihoone, 1929. a algkool ja tärklisevabrik 1930. a valmis 12kauplusega nn Saigi kaubamaja. Raudteejaam toodi üle Keskuse lähedusse, endine nimetati ümber Toila jaamaks. Individuaalelamuehitus laienes Narva maantee ümbrusest Rakvere ja Sompa tänava piirkonda. Seltsielu kiiret edenemist iseloomustab fakt, et 1936. aastal tegutses Jõhvis 32 mitmesugust seltsi ja ühingut.

Vabariigi valitsuse otsusega 29. aprillist 1938 eraldati alevile Jõhvi vallast juurde endist kirikumõisamaad 98,67 ha, endist Jõhvi mõisamaad 50,566 ha ja endist Sompa mõisamaad 5,96 hektarit.

1.1.10 Linnaõiguse saamine

Riigihoidja K. Pätsi dekreediga 19. aprillist 1938 anti välja linnaseadus ("Riigi Teataja" 27. aprillist 1938), millega sai linnaõiguse rida endisi aleveid, teiste hulgas ka Jõhvi. Esimesed Jõhvi linnavolikogu valimised viidi läbi 15. ja 16. oktoobril 1939.

Jõhvi ajaloo esimesteks linnavolinikeks olid V. Härma, H. Rooks, A. Danilevsky, A. Abelov, M. Tarum, A. Käbin, A. Kukkula, E. Schmidt, J. Pertens, J. Sepp, V. Treilman ja R. Piirits. Linnapeaks valiti A. Danilevsky ja linnasekretäriks G. Raudheiding. 1. aprillil 1938 oli Jõhvi elanike arv 2525.

1.1.11 Sümboolika

Linnaseaduse järgi pidi igal linnal olema oma vapp ja lipp, mille kinnitab Vabariigi president ja mille kasutamise korra määrab siseminister. Vapi ja lipu kujutis ühes kirjeldusega tuli avaldada "Riigi Teatajas". Sümboolika väljatöötamisele asuti kohe peale linnaõiguste saamist.

2. detsembril 1938 oli Jõhvi lipu ja vapi küsimus arutusel linnavolikogu koosolekul, kuhu linnavalitsus esitas Eesti Linnade Liidult tellitud lipu- ja vapikavandid. Volikogu võttis kavandid vastu. Lipu värvideks said roheline-valge-roheline. Vapp kujutas kilpi, millel kullast hirve pea rohelisel põhjal ja tagaplaanil kolm hõbedast kuuske punasel põhjal. Lipu ja vapi ametliku kinnitamiseni seaduses ettenähtud korras ei jõutud, kuna 1940. a riigipööre seiskas kogu asjaajamise.

Pärast linnaõiguse saamist oli üheks suuremaks probleemiks raekojahoone ehitamine, mis pidi valmima endise hobupostijaama juurdeehitusena 1940. a lõpuks. Seni asus linnavalitsus postijaama hoones. 1940. a sündmuste tõttu jäi ehitus teostamata. 17. juunil 1940 saabusid linna Punaarmee soomusautod.

1.1.12 II Maailmasõja aastad

13. augustil 1941 jõudsid saksa väed Jõhvi. Linn jäi esialgu terveks, välja arvatud mõni üksik hoone.

3. augustil 1943 puhkes aga endises leerimajas tulekahju, mis tugeva tuule tõttu levis naaberhoonetele. Kokku hävis 92 elumaja ja 129 kõrvalhoonet ehk umbes 1/3 Jõhvit. Punaarmee pommitamine tõi kaasa uusi purustusi, kuid kõige suurema hävitustöö panid toime 1944. a 18. septembri õhtul ja öösel taganevad sakslased. Õhku lasti jaamahoone, keskkool, mõis, õlle- ja viinavabrik, raudteejaama juures süüdati põlema elumajad. 19. septembril saabusid vene väed. Selleks ajaks oli 350-st majast alles vaid 100.

1.1.13 Linna haldusorganid 1945--1960

Linna täitevkomitee esimehe esimene määrus, millega võeti tööle Jõhvi linna täitevkomitee, anti välja 21. septembril 1944. Täitevkomitee koosnes 7-st koosseisulisest töötajast. Sel ajal tegutses täitevkomitee peamiselt elanikkonna arvelevõtmisega, nende tööga kindlustamisega ja toiduainetega varustamisega, samuti sõjapurustuste likvideerimise, mobilisatsiooni jt küsimustega.

Esimesed nõukogude valimised toimusid 18. jaanuaril 1948. Kuni selle ajani olid kõik täitevkomitee esimehed ametisse määratud, mitte aga valitud. 21-liikmeline Jõhvi linna nõukogu tuli kokku 5. veebruaril 1948 ja valis 5-liikmelise täitevkomitee (esimees A. Ardlo, asetäitja N. Artus). Moodustati 5 alatist komisjoni: kultuur-haridus, kommunaalmajandus, heakord, kaubandus, tervishoid-sotsiaalkindlustus.

Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega 25. veebruarist 1949 moodustati Jõhvimaa maakond, mille halduskeskuseks sai Jõhvi linn. Linna täitevkomitee koosseisus eelnevaga seoses mingeid muudatusi ei toimunud. Virumaa TSN TK asemel alluti nüüd Jõhvimaa TSN TK-le.

26. septembril 1950 allutati Jõhvi linn seoses maakondade reorganiseerimisega Jõhvi rajoonile. Sel perioodil oli Jõhvi linna täitevkomitees 8 koosseisulist töötajat: esimees, sekretär, raamatupidaja, masinakirjutaja, koristaja, käskjalg, kalmistuvaht ja õhukaitse inspektor.

1.1.14 Jõhvi areng 1945--1960

1945. aasta algul elas Jõhvis vaid 800 inimest. 1946. aastal alustati vahetult linna naabruses kaevanduse nr 2 ehitamist, mis valmis 1949. aastal. Kaevandase rajamine tõi kaasa elanikkonna kiire kasvu, kusjuures suur osa saabus neist Venemaalt. 1948. aastal eraldati kombinaadile "Eesti Põlevkivi" 84,87 ha maad ehitustegevuseks. Selle hulka kuulus ka 36,16 ha seni Jõhvi vallale kuulunud maad, mis liideti Jõhvi linnaga. Eraldatud maa-ala hoonestati kiiresti põhiliselt poolteist- ja kahekorruseliste tüüpmajadega. Endisele mõisa heinamaale ehitati remondi- ja mehaanikatehas. 1947. a valmis endise Altkõrtsi asukohal Ehitajate klubi. 1949. aastal viidi turg turuväljakult (praegune Keskväljak) Narva maanteele. 1950. a valmis restoran "Fööniks", 1955. a Jõhvi linna ja rajooni administratiivhoone (sama projekti järgi ehitati ka "Eesti Põlevkivi" haldushoone) ja 1956. a hilisem rajooni kultuurimaja.

1.1.15 Jõhvi liitmine Kohtla-Järvega

Ühtse põlevkivirajooni kava hakati välja töötama kohe pärast sõda. Kavandati antud piirkonna kõik linnalised asulad koondada ühtseks haldustervikuks. Ellu hakati seda viima alles 1959. aastal, mil Kohtla-Järvega liideti Kohtla ja Kukruse alevid.

Ülemnõukogu Presiidiumi määrusega 14. oktoobrist 1960 "Eesti NSV Põlevkivibasseini territooriumil ühtse administratiivkeskuse loomise kohta" ühendati Jõhvi ja Ahtme linnad ning Sompa töölisalev Kohtla-Järve linnaga.

Jõhvi linna täitevkomitee viimane istung toimus 11. oktoobril 1960. Linna likvideerimise küsimust päevakorras ei olnud, samuti ühelgi varasemal mitte. Viimaseks täitevkomitee esimeheks oli G. Seimar. Linna viimane administratiivpiiri kinnitamine toimus Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega 19. novembril 1955.

20. oktoobril 1960 andis Ministrite Nõukogu välja määruse nr 418 “Vahenditest seoses ühtse administratiivkeskuse loomisega põlevkivi-basseini territooriumil”. Selle täitmiseks organiseeriti 7-liikmeline komisjon eesotsas N. V. Makarovaga, mis viis läbi Jõhvi rajooni, Jõhvi ning Ahtme linna varade üleandmise. Jõhvi linna likvideerimine viidi lõpule 5. novembriks 1960.

1.1.16 Jõhvi areng peale linnaõiguse kaotamist

1960ndatel aastatel ehitati nn Jõhvi mikrorajoon, mis kujunes tüüpiliseks "mustamäe”-stiilis elamurajooniks. 1970ndate aastate alguses ehitati rida viiekorruselisi elamuid Narva maanteel. 1975. aastal lammutati barbaarselt Jõhvi tähtsamaid ajaloo-ja arhitektuurimälestisi - Jõhvi postijaam. Samal kohal valmis aasta hiljem Jõhvi kaubamaja.

1978. aastal avati Jõhvi kultuurikeskus. Elanikke oli 1969. a 14 000.

Pärast Kohtla-Järve rajooni (praeguse Ida-Viru maakonna) taas-moodustamist 1964. aastal asub Jõhvis selle halduskeskus. Ühtlasi asus Jõhvis ka Kohtla-Järve linna haldusaparaat, mis pärast uue administratiivhoone valmimist 1977. aastal kolis üle Kohtla-Järvele. Samal aastal likvideeriti Jõhvi linnaosa ja moodustati Jõhvi-Ahtme linnaosa.

1.1.17 Linnaõiguste taastamine

Linnaõiguste taastamine tõusis päevakorrale 1989. aastal ja seda kiirendas ENSV Ülemnõukogu 24.07.1989. a otsus haldusreformi läbi-viimise kohta. Sama aasta sügisel koguti linnaõiguse taastamise nõudmisele üle 1000 allkirja ja toimusid vaidlused taastamisteede üle mitmetes initsiatiivgruppides. Kohtla-Järve linnanõukogu võttis, moodustatud töögrupi ettepanekul, vastu otsuse mitte lahutada Jõhvit Kohtla-Järve linnanõukogu koosseisust, vaid piirduda linnaosa saadikute-grupi moodustamisega. Linnavalitsuse opositsiooni ettepanekuks oli Jõhvile esimese astme omavalitsusüksuse staatuse andmine Kohtla-Järve koosseisus. 4. aprillil 1991 moodustati avalikul rahva-kogunemisel Jõhvi Linna Omavalitsuse Taastav Kogu, mis asus haldusreformi tingimustele vastava Jõhvi arengukava üldpõhimõtete väljatöötamisele. Moodustatud kogu oli ühtlasi poliitiliseks survegrupiks Kohtla-Järve linnanõukogu nõukogulikku tsentralismi pooldavale enamusele.

23. augustil 1991 tühistas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 14. oktoobri määruse Jõhvi linna osas. See tähendas Jõhvi linna taastamist esimese astme haldusüksusena Ida-Viru maakonna koosseisus. 12. septembril 1991 määras Ülemnõukogu Presiidium oma otsusega kindlaks valimiste korra. 26. septembril moodustati Jõhvi linna RSN TK esimehe kohuse-täitja ametikoht. Ida-Viru maavolikogu kinnitas sellele ametikohale Aavo Keerme.

Jõhvi linnanõukogu esimesed valimised toimusid 2. veebruaril 1992, mil Jõhvi Linna Omavalisuse Taastava Kogu kandidaadid said 10 kohta 18-st. Taastatud Jõhvi Linnanõukogu esimesel istungil valiti selle esimeheks ja ühtlasi täitevkomitee esimeheks A. Keerme. 17. juunil 1992. aastal kinnitas EV Ülemnõukogu Presiidium oma seadlusega Jõhvi omavalitsusliku staatuse.

Juulis 1992. a taastati Jõhvi linna liikmelisus Eesti Linnade Liidus.

Augustis 1992. a kinnitas EV Valitsus Jõhvi linna (1938. aastal kavandatud) sümboolika. Elanike arv seisuga 01. jaanuar 1992 oli 16,4 tuhat.

1.1.18 Jõhvi linna areng peale linnaõiguse taastamist

Peale linnaõiguse taastamist kujunes esimeseks etapiks Kohtla-Järve linnast eraldumine s. o varade ülevõtmine, Jõhvi linna haldusaparaadi loomine ning linnamajanduse ja linnakeskkonna sisuline arendamine omavalitsuslikule linnale omasele tasemele. Moodustati munitsipaal-ettevõtteid, loodi linnavalitsusele alluvaid struktuuriüksusi. Alustati varade ja maa tagastamist õigusjärgsetele omanikele, käivitati privatiseerimisprotsess.

17. oktoobril 1993 toimunud valimistel valiti 21-liikmeline Jõhvi Linna-volikogu, volikogu esimeheks valiti Harry Heinrichsen ja 28. oktoobril 1993 kinnitati linnapeaks Aavo Keerme.

Linnas hakkas arenema väikeettevõtlus, loodi üle 300 uue firma. Elavnes märgatavalt kaubandus, paljud poed said kaasaegsema väljanägemise. Jõhvi kujunes maakonna tähtsamaks kaubanduskeskuseks. Seega oli taastatud mitte ainult linn, vaid ka ajalooline kaubanduskeskus.

Jõhvist kujunes ka administratiivkeskus, kus asub enamik riiklikke struktuure. Märgatavalt parandas linna ilmet nende ametite hoonete renoveerimise alustamine.

Jõhvi linna majanduse elavnemisele reageerisid ka pangad, kes lõid siia oma filiaalid ja kaasajastasid hooned.

20. detsembril 1995. a. kinnitati 1995.--1998. aasta arengukava. Arengukavas arvestati Euroopa kohaliku omavalitsuse harta nõudeid ja võimalusi, samuti arvestati arengu planeerimisel Jõhvi ajaloolist keskset kohta maakonnas. Arengukava koostati eesmärgiga tagada Jõhvi linna tasakaalustatud areng nii tervikuna, kui iga linlase jaoks eraldi. Võimaluste piires püütakse heastada viimaste aastakümnete jooksul tehtud ülekohut, taastada eraomandi õigused ja koht ning kaotada üürnike eelistatus omanike ees.

1996. aasta 20. oktoobril toimunud valimistel valiti volikogu esimeheks H. Heinrichsen ja 1. novembril kinnitati linnapeaks A. Keerme.

Märgatavalt elavnes Jõhvis ehitustegevus. Kui siiani oli pearõhk vanade hoonete renoveerimisel ja uusehitustest suur osa moodustas individuaal-majade ehitus ja väiksemate poodide ehitus, siis 1996. aastast alustati just kaasaegsete hoonete projekteerimist ja ehitamist. See protsess jätkub ka käesoleval aastal, mis näitab jätkuvat huvi Jõhvi linna vastu. See on igati tervitatav protsess, sest nõudlus kontori-, äri- ja elamispindadele on suur.

Seda ajaloolist tausta tuleb arvestada linna elu ja arengut puudutavate planeeringute ja arengukavade koostamisel.

Sellest ka tulenev pikem ajalooline käsitlus, kuna maakonna regionaalse arengukava projekti kolm esimest strateegilist prioriteeti ühtib Jõhvi ajaloolise taustaga.

Ida-Viru maakonna strateegilised prioriteedid aastaiks 1998—2003

 

Jõhvi ajaloolised

pidepunktid

 

· transport ja transiit

 

· 1782. aastast kujunes Jõhvist Peterburg-Tallinn ja Jõhvi-Riia posti-maanteede sõlmpunkt, mille läbi kulges Peterburgi ja Lääne-Euroopa vaheline liiklus.

· 1870. a Tallinn-Peterburgi raudtee valmi-mine (Toila raudteejaam).

 

· turism ja puhkemajandus

 

· 1782. aastast postijaam, kõrts (esma-

mainime 1543. a).

 

· haridus

 

· 1852. aastal avas pastor F. F. Meyer Jõhvis kirikukooli, mis kümme aastat hiljem muudeti kihelkonnakooliks.

· 1888. aastal asutati Baltimaade Vennaste Seltsi juurde venekeelne kool, mis muudeti kaks aastat hiljem ministeeriumikooliks. 1895. aastal avati kooli juurde pedagoogiline klass, kus valmistati ette õpetajaid valla-koolidele.

 

1.2 Asend

Jõhvi asetseb Kirde-Eestit läbivate Tallinn-Sankt-Peterburg ja Valga-Tartu-Sankt-Peterburg maanteede ristumiskohas. Riigi pealinnani on 165 kilomeetrit. Jõhvi asub põlevkivi leviala Kukruse lademe põhjapiiril.

Jõhvi tekkis teede ristumiskohale ja see määrab ka tema majandusliku ilme, mis on suunatud rohkem kaubandusele ja teenindusele kui suurtööstusele.

Liiklussõlme tähtsus, millel Jõhvi asub, pole tänapäevalgi vähenenud. Maakonna ühest servast teise liikumine on võimalik enamasti vaid läbi Jõhvi. Maakonnakeskuse funktsioonid võimendavad Jõhvi asendi-geograafilisi eeldusi veelgi.

Jõhvit ümbritsevad suured linnalised asulad: Kohtla-Järve, Ahtme, Sillamäe ning rida väiksemaid, mille elanike kaubanduslik, kultuuriline ja teenindussfääri tarvete rahuldamine toimub suuremal või vähemal määral Jõhvis. Jõhvi funktsioneerib kui nende kõigi keskasula, mistõttu on tal ka teatavaid ühiseid jooni mõne suurema linna kesklinnaga, koos sellest tulenevate tugevate ja nõrkade kohtade ning probleemidega. Jõhvi peamiseks ressursiks peetakse tema geograafilist asendit.

Keskne asend regioonis paiknevate turismiobjektide suhtes võiks olla ka turismimajanduslikuks eelduseks. Paraku see aga nii veel pole. Ööbimiskohtade vähesus pole selles peamine takistus. Jõhvi kui omaaegse keskuse funktsioonide säilimisele ka pärast linnaõiguse kaotamist on kaasa aidanud linlaste vaimsuse kõrval ka maakonnavalitsuse ja maakonna kesksete kultuuriasutuste paiknemine Jõhvis. Võib-olla on siin ka üks põhjuseid, miks Jõhvi linnas viimastel aastatel taandarengut ei toimunud ning muutunud tingimustes on toimunud oluline nihe paremusele.

1.3 Administratiivpiiri kirjeldus (vastavalt 1992. a kinnitatud tekstile)

Jõhvi linna administratiivpiiri kirjeldamine algab Toila lõpplao ja linna ühisest piiripunktist 1, mis asub Tallinn-Narva mnt ja Jõhvi sissesõidutee ristumiskohast ca 200 m Narva poole tee kagupoolsel serval, ja läheb 194 meetrit lõuna suunas piiripunkti 2, mis asub Toila jaama maakasutuse põhjapoolsel piiril, edasi kulgeb piir 229 m pikkuselt ida suunas mööda Toila jaama maakasutuse põhjapoolset serva piiripunkti 3, mis asub Tallinn-Narva mnt raudtee eraldusriba põhjapoolsel serval, siis ületades Tallinn-Narva raudtee kulgeb piir lõuna suunas 80 m piiripunkti 4, mis asub Toila jaama maakasutuse lõunapoolsel piiril. Piiripunktist 4 kulgeb piir 272 m lääne suunas piki Toila jaama maakasutuse piiri piiripunkti 5, edasi 86 m lõuna suunas piirpunkti 6, mis asub Kohtla-Järve Rohelise Vööndi Metsamajandi metsakvartalite 114 ja 115 ristumiskohal, siis läheb 348 m lääne suunas piiripunkti 7 ning edasi 418 m edela suunas piiripunkti 8, mis asub metsakvartali 119 lääneserval. Piiripunktist 8 kulgeb piir 1060 m lääne suunas piiripunkti 9, sealt 310 m lõuna suunas piiripunkti 10, edasi kulgeb piir 600 m kagusse, siis 252 m edelasse piiripunkti 11, mis asub riigi tagavaramaa ja Tammiku kolhoosi maakasutuse piiril. Piiripunktist 11 kulgeb piir 350 m piki Tammiku kolhoosi maakasutuse piiri Jõhvi-Vasknarva mnt eraldusriba idapoolse servani piiripunkti 12, edasi Jõhvi-Vasknarva mnt idapoolset eraldusriba kuni ristumiskohani Tammiku kaevanduse veeäravoolu kraaviga piiripunktis 13. Piiripunktist 13 kulgeb piir piki Tammiku kaevanduse veeäravoolu kraavi lõunakallast lõikumiseni Kohtla-Järve-Tartu maanteega tee idapoolsel serval piiripunktis 14, edasi kraavi pikendusena 70 m lääne suunas lõikumiseni Tammiku kolhoosi maakasutuse piiriga piiripunktis 15, sealt edasi 116 m piki Tammiku kolhoosi maakasutuse piiri piiripunkti 16, mis asub Jõhvi-Tartu-Valga mnt läänepoolsel serval, sealt 126 m loode suunas piiripunkti 17 ja sealt üle Jõhvi-Sompa mnt 605 meetrit põhja suunas piki Tammiku kolhoosi maakasutuse piiri, edasi piki Kohtla-Järve Teede Remondi-ja Ehitusvalitsuse maakasutuse ja "Eesti Põllumajandustehnika" maakasutuse piiri piiripunkti 18, sealt 453 m lääne suunas mööda "Eesti Põllumajandustehnika" maakasutuse piiri piiripunkti 19. Piiripunktist 19 kulgeb piir 50 m lõuna suunas, siis 380 m üldsuunaga loodesse piki "Eesti Põllumajandustehnika" raudtee põhjaserva piiripunkti 20, mis asub Tallinn-Narva raudtee lõunapoolsel eraldusriba piiril, seejärel 750 m lääne suunas piiripunkti 21, mis asub Tallinn-Narva raudtee eraldusriba lõunaserval, sealt edasi üle Tallinn-Narva raudtee 1560 m üldsuunaga kirdesse piiripunkti 22, niis asub Jõhvi sissesõidutee edelapoolsel serval. Sealt kulgeb piir 385 m loode suunas piki Jõhvi sissesõidutee edelapoolset serva piiripunkti 23, mis asub Jõhvi sissesõidutee ja Tallinn-Narva mnt ristumiskoha edelaserval. Piiripunktist 23 kulgeb piir üle Jõhvi sissesõidutee 4420 m üldsuunaga idasse piki Tallinn-Narva maantee lõunapoolset serva piiripunkti 1.

Jõhvi linna haldusterritooriumi pindala on 7,61 ruutkilomeetrit.

(* Administratiivpiiri kirjelduses on kasutatud 1992. aastal kehtinud ettevõtete nimesid.)

1.4 Naaberomavalitsused

Jõhvi ja tema naabrite suhteid määrab suuresti asjaolu, et antud piirkonna peamised teed läbivad Jõhvi linna, sealhulgas ka Tallinn-Sankt-Peterburg raudteemagistraal. Tänu sellele on Jõhvi kujunenud ümbruskonna kaubanduslikuks ja kultuuriliseks keskuseks. Paljude Ida-Viru valdade omavaheline ühendus toimub Jõhvi kaudu. Seepärast polnud maakonna administratiivkeskuse asukoha valikul ka alternatiivi.

Jõhviga enam seotud haldusüksused võib jagada kahte gruppi:

lähinaabrid (Jõhvi vald ja Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa), kelle teenindus-, kaubandus-, kultuurisfäär ning kommunaaltranspordi-ühendus on valdavalt orienteeritud Jõhvile;

naabrid, kelle elanikkond ühes või teises sfääris on osaliselt orienteeritud Jõhvile (Kohtla ja Toila vallad, Kohtla-Järve linn ja tema Sompa ning Kukruse linnaosad).

Jõhvi vald ümbritseb Jõhvi linna rõngasvallana. Elanike arv on ligikaudu 1800. Valla sotsiaalsfäär on välja arendamata, kuna elanikkonna vajadused on seni rahuldanud Jõhvi linn. Koolid, laste-, tervishoiu-, teenindus- ja kultuuriasutused vallal puuduvad. Seega on suur osa valla territooriumist linna tagamaa staatuses, kus elab 1/3 Jõhvi valla elanikest (Jõhvikülas ja Linnakülas). Eeltoodut arvestades oleks otstarbekas korrigeerida Jõhvi linna ja Jõhvi valla vahelisi halduspiire või ühendada Jõhvi vald ja linn üheks haldusüksuseks.

Kohtla-Järve Ahtme linnaosa. Ahtme oli aastail 1948--1960 omaette linn. Kohtla-Järve linna generaalplaan nägi ette Jõhvi ja Ahtme kokkuehitamise. Põhiline elamuelutus pidi toimuma Ahtmes, sotsiaalobjektide ja liitlinna keskuse väljaehitamine aga Jõhvis. Vastavalt projektile alustati ühtse kommunaalsfääri kujundamist. Sellest tingituna on tänases Jõhvis kõige suuremad probleemid seotud elamu- ja kommunaalmajandusega, Ahtmes aga sotsiaalsfääri, eriti töökohtade loomisega. Suure osa sotsiaalvajadust rahuldavad Ahtme elanikud endiselt Jõhvis, kus osa neist ka töötab. Kuna märkimisvääne arv Ahtme elanikke töötab aga Kohtla-Järvel, siis läbib nende igapäevane töötee Jõhvit. Nimetatud fakti olemasolu suurendab põhjendamatult Jõhvit läbiva ühistranspordi koormust ja kulutusi teede korrashoiuks. Eriti käib see viadukti kohta.

Tervikuna pole Jõhvi-Ahtme suhteid praeguses võimalik riigi sekkumiseta lahendada, kuna Ahtmel pole kohalikku omavalitsuslikku staatust ja Kohtla-Järve linn pole detsentraliseerimisest huvitatud.

Võimalik, et alles Ahtmele linnaõiguse taastamise järel leitakse ühistele probleemidele mõlemaid pooli rahuldavad lahendid.

Kaugematest naabritest on kahtlemata tähtsaim Kohtla-Järve linn.

Jõhvi linna eelmine arengukava nägi ette luua oma linna kommunaalmajandusüksused, et vabaneda naaberlinna teenustest ja ka sõltuvusest. Tänaseks on see realiseerunud. Varem pealesunnitud osalemine vee-, kanalisatsiooni-, soojavarustuse, ühistranspordi ja teistes gigantprojektides on hakanud ruumi tegema majanduslikult põhjendatud Jõhvile sobivatele ja ratsionaalsetele projektidele. Kohtla-Järve linnaosad Sompa ja Kukruse paiknevad Jõhvi ja Kohtla-Järve vahel, mistõttu on loogiline ka mõjusfääride jaotus ja vastastikune huvitatus.

Nii nagu teisedki, on Toila ja Kohtla valdade elanikud seotud Jõhvi kaubandus- ja kultuurikeskusega, samuti kiriku ja kalmistuga.

1.5 Demograafiline situatsioon

Võrreldes 1992. a arengukavas toodud 1989. a rahvaloenduse andmetega on Jõhvi elanikkond veelgi vananenud. Tookord olid kõige arvukamad 50-aastaste aastakäigud. Nüüd esindavad arvukuse maksimumi 60-aastased, kes on juba lahkunud või lahkuvad peagi tööturult. Sellest tingitult suureneb koormus linna sotsiaalsfäärile. Samas väheneb pensionäride osakaalu suurenemise tõttu elanike ostuvõime, mistõttu linna kaubandus- ja teenindussektori areng ning isegi selle taseme säilitamine saab toimuda vaid väljaspool linna haldusterritooriumi elavate ostjate arvel.

Elanike koguarv väheneb järjepidevalt, kuna loomulik iive on negatiivne (vt Lisa 4--9,). Elanikkonna baasarv seisuga 01.01.1992. a tuletati arvestuslikul teel. Seetõttu sisaldab ka järgnevate aastate elanike arv teatavat viga, mille korrigeerib alles 2000. a rahvaloendus. Loomuliku ja mehaanilise iibe näitajad on täpsed suurused ning elanikkonna muutumise protsess on jälgitav kuni ühe elaniku täpsuseni (v.a illegaalsed protsessid).

Elanike koguarvu vähenemise tempo on aeglustunud: 1995. a 14 089

(-709), 1996. a 13 860 (-229), 1997. a 13 587 (-273), 1998. a 13 365 (-222). Prognoosides optimistlikult mehaanilise iibe tasakaalustumist järgmisel kahel aastal, elab Jõhvi tänasel haldusterritooriumil 2000. a 13 060 inimest (prognoositav loomulik iive aastas -150).

Eeldades, et aastaks 2000 tasakaalustub kesklinnastumisest ja ühe elaniku keskmise elamispinna kasvust tulenev negatiivne protsess ja algab Jõhvi tõmbekeskuse imagost tulenev mehaanilise iibe tõusmine positiivseks (keskmiselt +50 aastas), võib oletada, et 2005. a elab Jõhvis 12 500 inimest (loomulik iive endiselt -150).

Seoses korrusmajades asuva elamufondi moraalse ja füüsilise kulumisega kriitilise piirini võib alates 2005. aastast prognoosida mehaanilise iibe taandumist tasakaaluseisundisse (sedagi eeldusel, et toimivad tasakaalustavad protsessid nagu individuaalelamute arvu kiire kasv jms). Kuna loomuliku iibe keskmised näitajad jäävad samaks, langeb 2010. aastaks elanike arv Jõhvi haldusterritooriumil 11 750-le.

Eelneva prognoosi juures pole arvestatud sotsiaalse olukorra võimalikku järsku halvenemist majanduskeskkonna halvenemise tõttu, mis omakorda mõjuks negatiivselt nii loomulikule kui mehaanilisele iibele.

Vanuselise koosseis tekitab probleeme tööjõuturul, nt olemasolev tööjõud ei ole eriti kvaliteetne (vt 1989. a rahvaloenduse haridusnäitajad). Seetõttu kujuneb eriti teravaks struktuurse tööjõupuuduse probleem, vaatamata sellele, et töötuse protsent võib samal ajal olla küllalt kõrge.

Vanuselise koosseisu vananemine on juba põhjustanud koolieelsete lasteasutuste arvu vähenemise ja eeloleval perioodil jõuab antud protsessi mõju üldhariduskoolidesse. Kuna sündivuse langus toimub põhiliselt venekeelse elanikkonna arvelt, siis põhjustab see restruktureerimise vajaduse eeskätt venekeelsetes koolides.

Eelnevast tuleneb tungiv vajadus noorsoopoliitiliste ja noore pere tugisüsteeme loovate otsuste järele.

Oluliselt tuleb parandada ka olemasoleva tööjõu kvaliteeti, mis on saamas üheks peamiseks takistuseks ettevõtluse arengule Jõhvis.

1.6 Kohalik ressursipotentsiaal

Maafond. Veeressursid. Maavarad ja insener-geoloogilised tingimused.

Jõhvi kesk- ja lõunaosa algne mullastik on peaaegu täielikult hävinud või segi paisatud. Linna põhjaosas on varasemat mullastikku mõnevõrra rohkem säilinud, kuigi selle struktuur on pikaajalise kuivenduse tagajärjel oluliselt muutunud. Rakvere tänavast veidi põhjas kulgeb läbi linna mikrorajooni suunas paekiviastang, mis vastab küllalt täpselt 60samakõrgusjoone kulgemisele. Aluspinna lubjakivi on kesktugev, savikas, tihti põlevkivi vahekihtidega. Lubjakivis võib esineda karsti-lõhesid ja -tühimikke. Astangupealsel on aluspind kaetud 0,5-5,2 m paksuse täitepinnase ja moreeniga. Linna põhjaosas esineb moreenile lisaks ka järvelupja ja turvast.

Jõhvi ainsaks säilinud veekoguks on kesklinnast 400 m kirdes süvendatud kraavis voolav Edise jõkke suubuv oja. Puuraukudes esineb pinnasevesi lubjakivilõhedes 3,5-6 m sügavusel. Kohati esineb lubjakivipealsetes pinnastes ülavett, seda eriti madalamas kirde- ja idaosas. Kõige rohkem esineb ülavett kunagise peaallika ja sellest väljunud oja joonel.

Jõhvi territooriumil on 14 süvapuurkaevu.

Maavarade struktuur kvaternaarsetes setetes on Jõhvis enamvähem sama kui mujal Kirde-Eestis. Läbi linna kulgeb põlevkivi kukruse lademe põhjapiir. Seega linna põhjaosas põlevkivi puudub, 1õunaosas on aga juba välja kaevandatud.

Jõhvi edelapiiri lähedal asus tsaariajal paekivikarjäär. Purustatud paekivi leidub suures koguses ka kahes Jõhvi territooriumil paiknevas aherainemäes ja selle kasutuselevõtt ei nõua erilisi kapitaalmahutusi.

Otse linna all paikneb 300-500 meetri sügavusel 16-25%-lise rauasisaldusega magnetiidimaardla.

1.7 Linnaplaneerimine

Situatsiooni analüüs

Viimane Jõhvi linna käsitlev üldplaneering koostati 1974. a, kus Jõhvi linna vaadeldi Kohtla-Järve linnaosana. Vastavalt sellele planeeringule on toimunud ka Jõhvi linna areng.

Vastavalt Jõhvi Linnavolikogu XXIX istungi otsusele 24. 04. 1996. a nr 18 on käesoleval ajal koostamisel senikehtinud üldplaneeringu korrektuur-projekt, millega lahendatakse linna haldusterritooriumi tsoneerimine elamukvartaliteks, tööstusrajoonideks, ühiskondlikeks keskusteks, spordi- puhke- ja pargialadeks.

Üldplaneeringuga lahendatakse linnasisese ühiskondliku transpordi skeem ning parklate ja garaažide paiknemine.

Tööstuse ja mitmesuguse tootmistegevuse arendamiseks ja laiendamiseks võib soodsaks pidada Malmi tänava ja Pargi tänava piirkonda.

Perspektiivis peale Jõhvi linna ja Jõhviküla ühinemist on võimalik laiendada viimases paiknevaid tööstusalasid.

Transpordi teenindamiseks sobiksid Narva Küti tn, Jaama ja Põllu tn, Tallinn-Narva mnt poolne alad, samuti linna läänepoolne sissesõidu ja Tallinn-Narva mnt vaheline ala.

Äri- ja kaubanduskeskuste rajamine kesklinna on reaalne lähiaastatel.

Maanappusega seoses on suuremate kaubanduskeskuste rajamine perspektiivis reaalne linna äärealadele (Tartu mnt ja Kaasiku tn), kus on võimalik ka luua tingimused parkimiseks.

Perspektiivne spordikompleks on planeeritud rajada olemasoleva staadioni piirkonda, laiendades selle territooriumi.

Linnavolikogu poolt kehtestatav üldplaneering lihtsustab ja lühendab projekteerimistingimuste ja ehituslubade väljastamise protseduuri.

Detailplaneeringute koostamisel lähtutakse üldplaneeringus etteantud alustest ja põhimõtetest.

1.7.1 Omandi- ja maareform

seisuga 15.10.98

Maakatastris on registreeritud 662 maaüksust,

sellest eramaad 634 maaüksust

Omandisse on vormistatud maad

kogu linna territooriumist 24%

sellest eramaad 10%

Kinnistusraamatusse on kantud

kogu linna territooriumist 11%

sellest eramaad 5%

Maa ostueesõigusega erastamise avaldusi on

esitatud seisuga 01.01.1998 1966 tk

sellest on vormistatud 794 maaüksust

( 658 ehituskrunti ja 136 aianduskrunti) 40%

Maa ostu-müügilepinguid on sõlmitud 419 tk

sellest alates 01.01.98 ( Jõhvi linn) 248 tk

Meetmed

· Lõpetatakse linna üldplaneeringu koostamine, arvestades elamuehituse ja ettevõtluse vajadusi.

· Lõpetatakse munitsipaliseerimisprotsess ja omandireform (maareform).

1.8 Omavalitsus

1.8.1 Volikogu

Jõhvi Linnavolikogu koosneb 21 liikmest. Volikogu struktuur on Jõhvi Linnavolikogu reglemendi järgi:

· Volikogu esimees

· Volikogu esimehe asetäitja

· Volikogu komisjonid

· Volikogu töögrupid

· Volikogu liikmed (saadikud)

Volikogu poolt moodustatud alalised komisjonid:

· Revisjonikomisjon - 3 liiget

· Eelarvekomisjon - 5 liiget

· Sotsiaalkomisjon - 6 liiget

· Linnamajanduskomisjon - 8 liiget

· Kultuuri- ja hariduskomisjon - 6 liiget

1.8.2 Linnavalitsus

Linnavalitsuse struktuuri järgi on ette nähtud 33 töökohta (Lisa 10). Antud hetkel teevad Jõhvi Linnavalitsuse töö ära 23 ametnikku ja lisaks 3 abiteenistujat. Täitmata töökohtade töökohustused on jagatud ametnike vahel, kuigi sellega kaasneb töökoormuse suurenemine, ei võimalda praegune ruuminappus uute töötajate töölevõtmist. Linnavalitsus rendib ruume Ida-Viru Maavalitsuselt, ning selle maja piires pole võimalik ruumide probleemi lahendada.

Jõhvi on maakonnakeskus ja siin toimuvad pidevalt nõupidamised, ühisüritused, seminarid jne. Maakonda ja Jõhvi linna külastavad arvukad delegatsioonid ja üksikisikud nii sise-, kui ka välismaalt. Seepärast langeb Jõhvi Linnavalitsuse töötajatele täiendav koormus, kuna paljude ürituste läbiviimine eeldab Jõhvi linna esindaja kohalolekut.

Lisaks linnaüritustele viib Jõhvi Linnavalitsus läbi ka maakonnakeskseid üritusi, mis samuti toob endaga kaasa lisakohustusi. Seoses sellega on otstarbekas teha tulevikus muudatusi linnavalitsuse struktuuris, selleks et eelkõige parandada linnakodanike teenindamist ja hoida maakonna-keskuse mainet.

Linnakodanike ja ettevõtete teenindamist ning informeeritust aitab parandada planeeritud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendamine, mis võimaldab tulevikus linnavalitsuses käimata saada vajaminevat informatsiooni.

Allüksuste struktuuri (Lisa 11) koostamisel tuleb arvestada konkreetset valdkonda ja töökoormust, samuti majanduslikku otstarbekust ise mingit tööd teha või teenust pakkuda. Kaaluda tuleb võimalust anda osa projekte alltöövõtu korras erafirmadele ja teadusinstituutidele, kuna sellise töövõtu puhul saab erinevates valdkondades kasutada kõrge kvaliteediga spetsialiste.

Meetmed

· Uuendatakse linnavalitsuse struktuur ja ametikohustused.

· Leida võimalusi leevendamaks tööruumide probleemi.

1.9 Turvalisus

Eelmises arengukavas pakutud munitsipaalpolitsei loomise idee on aktuaalne ka praegu, kuid see toob lisakoormust linnaeelarvele ja maksumaksjatele. Enne kui hakata looma munitsipaalpolitseid peab tõhustama koostööd kohaliku politseiga ja eriti kohalike kordnikega, kes peavad teadma oma piirkonna iseärasusi, tundma piirkonna elanikke ning teadma nende probleeme, jälgima linnavolikogu ja linnavalitsuse määruste täitmist oma teeninduspiirkonnas.

Ehki on märgata mõningast liikumist paremuse poole võrreldes teiste piirkonna linnadega on lahendada vajavate probleemide ring ikkagi suur,

see algab inimeste turvalisusega elukohas ja linna tänavatel ning lõpeb heakorraeeskirjadest kinnipidamisega, siia vahele mahuvad noorsoo kuritegevus, narkomaania jne jne. Et lahenda neid probleeme oleks vajalik moodustada nn korrakaitse komisjon kuhu kaasata kõik linnas olemasolevad jõustruktuurid (politsei, kaitseliit, turvafirmad, sõjaväe esindajad jne), linna omavalitsusasutuste töötajad ja teisi asjasthuvitatud isikuid, kes nii jõu ja nõuga oleks abiks turvalisuse tagamisel.


Meetmed

· Luua Linnavalitsuse juurde komisjon, kes koostab linna turvalisuse ja avaliku korra tagava kontseptsiooni ja koordineerib jõustruktuuride omavahelist koostööd.

· Tõhustada koostööd linna politseiprefektuuriga.

II. Infoühiskond

Arengukava määratleb tegevussuunad ja koostöö riigiga, mis on vajalikud linna arengus teel infoühiskonda (s.t inimkonna arengu kolmanda laine suunas).

2.1 Jõhvi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng.

Tegeldes infoühiskonna rajamisega:

· astume ühte sammu Euroopa arenguga,

· aitame parandada informatsioonilise infrastruktuuri olukorda,

· soodustame eraettevõtluse uutele vormidele sobiva ja stabiilse ettevõtluskeskkonna loomist,

· tõstame oma ettevõtete konkurentsivõimet ühinevas Euroopas,

· soodustame majanduslikku ja sotsiaalset arengut infotöötluse ja -vahetuse tõhustamise teel,

· vähendame bürokraatlikke tõkkeid ja eraldusjooni,

· vähendame paberlikku asjaajamist,

· aitame kaasa integreerumisele arenenud riikide perre,

· aitame kaasa üldise heaolu tõusule.

Situatsiooni analüüs

Jõhvi soodne asukoht ja maakonnakeskuse staatus annab linnale arengueeldusi, kuid ka lisakohustusi.

Linnas avalik-õiguslike isikute ja suurte erinevaid teenuseid osutavate ettevõtete (AS Eesti Gaas, AS-i Eesti Energia Viru Elektrivõrkude Jõhvi võrgupiirkond, AS Eesti Telefon Teleteenused Ida-Virumaa Esindus jne) olemasolu eeldab kiiret informatsiooni pakkuvat intra- ja interneti võrku ning selle kättesaadavust elanikkonnale.

Ida-Viru maakonna arengukavas on ette nähtud Ühiskondliku Arengu Keskuse loomine Jõhvi Kutsekeskkooli vana peahoone baasil. Olemasolevaid ruume hakkavad kasutama loodavad Integratsiooni Instituut, Hariduse Arengu Keskus, Tartu Ülikooli Avatud Ülikool (käivitus 1997. a. sügisest), kaugkoolituskeskus, teabekeskus, juba töötavad rahvuskultuuriseltsid, Ida-Viru Noorte Infokeskus, Inimõiguste Instituudi Ida-Virumaa filiaal, MTÜ Ida-Virumaa Arendusfond ning projekt Innovare, ER Viru Raadio stuudio ja ETV regionaalstuudio. Ühiskondliku Arengu Keskuse juures organiseeritakse kaasaegse infotehnoloogia baasil kaugkoolitus kõigile soovijatele.

Selliste projektide ja teenuste teke linnas eeldab koostööd maavalitsuse ja ettevõtetega, et luua ülelinnalist arvutivõrku.

Käesolevaks ajaks on välja ehitatud arvutivõrgud linnavalitsuse ruumides Keskväljak 1 ja Tartu mnt 2. Nende kahe võrgu omavaheline ühendamine võimaldab otstarbekamalt kasutada serverite kettaruumi (Tartu mnt 2 hetkel server puudub), vahetada dokumente digitaalsel kujul, kasutada ühiseid andmebaase ja tarkvararakendusi. Samuti võimaldab kahe võrgu ühendamine ja uue serveri käivitamine teha automaatselt turvakoopiaid kogu serveril paiknevast infost, mis praegusel hetkel on võimatu. Jõhvi linna arvutivõrgu edasiarendamine võimaldab edaspidi liita sellesse süsteemi ka kavandatava tsentraliseeritud raamatupidamise, hoidmaks ja talletamaks ka nende andmeid ühises serveris.

Koolide arvutivõrgud. Välja on ehitatud lokaalsed arvutivõrgud Jõhvi Gümnaasiumi ja Jõhvi Vene Gümnaasiumi arvutiklassides. Jõhvi Gümnaasiumi arvutiklassi arvutivõrku on ühendatud kantselei ja õpetajate toa arvuti. Mõlemad võrgud on projekteeritud laiendamis-võimalusega, s.t vajaduse korral saab võrke edasi ehitada nii loengusaali kui ka ainekabinettidesse.

Jõhvi Gümnaasiumil on olemas Interneti püsiühendus (kiirus 57,6 Kbps) EEneti (Eesti Hariduse ja Teaduse andmesidevõrk) kaudu.

Jõhvi Vene Gümnaasiumi Interneti püsiühendus on kavas realiseerida lähitulevikus samalt teenusepakkujalt.

Avalikud Internetipunktid on kavas luua Jõhvi Keskraamatukokku ja Jõhvi Kultuurikeskusesse. Avalikud Internetipunktid võimaldavad tulevikus kasutada infotehnoloogia ja Interneti võimalusi kõigil linnakodanikel ja Jõhvi linna külalistel.

Avaliku sektori arvutivõrgud. Koostöös maavalitsuse ja teiste Jõhvi linnas paiknevate riigiasutustega tuleb leida võimalused ja lahendused arvutivõrkude omavaheliseks ühendamiseks.

Geograafilise Info Süsteem (GIS). Lihtsustamaks kommunikatsioone valdavate ja haldavate ametkondade ja organisatsioonide, aga ka linnavalitsuse omavahelist koostööd, tekib vajadus ka ühtse linna Geograafilise Info Süsteemi (GIS) järele. Loodav GIS sisaldab erinevatel kaardikihtidel nii graafilist kui ka tabelkujul infot kommunikatsioonide, majade, tänavate, haljasalade jt objektide kohta, samuti ka geokodeeritud demograafilisi andmeid.

GIS on vajalik kaasaegsel tasemel linna üld- ja detailplaneeringu koostamiseks.

Süsteemi projekteerimisel ja rajamisel nagu ka linnasisese arvutivõrgu väljaehitamisel on vajalik koostöö kõigi asjast huvitatud organisatsioonidega.


Meetmed

· Välja töötada linna infopoliitika.

· Lõpetada linnavalitsuse arvutivõrgu väljaehitus.

· Projekteerida gümnaasiumide arvutivõrgud (kaasates “tiigrihüppe” programmi vahendid).

· Avada avalikud internetipunktid keskraamatukogus ja kultuurikeskuses (koostöös Ida-Viru Maavalitsusega, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu jt organisatsioonidega).

· Luua kultuurikeskusse kaasaegne konverentsikeskus seminaride, loengute, messide, kultuuriürituste jne korraldamiseks.

· Osaleda vabariigi valitsuse programmis “KülaTee” kohalike omavalitsuste arvutivõrkude ühendamiseks üleriiklikusse andmesidevõrku.

· Luua Jõhvi linna ühtsed registrid ja andmebaasid.

· Projekteerida ja ellu rakendada Jõhvi linna Geograafilise Info Süsteem (koostöös trasse ja kommunikatsioone haldavate ettevõtetega).


III. Ettevõtlus

Äriplaneeringuga ja ettevõtluspoliitikaga soodustab Jõhvi linn kohaliku ettevõtluse arengut ja uute ettevõtete loomist. Kohaliku seadusandlusega luuakse eelistingimused linna munitsipaalvara ja -ettevõtete pika-ajaliseks rendiks andmiseks ning erastamiseks.

Eelistingimused tuleks luua oma ettevõtetele, et parandada kohalikku tööhõivet, suurendada eelarve maksubaasi, suurendada linnaelanike tulusid ja ettevõtete kasumit.

Linnas toimuvat majandustegevust võiks vaadelda alljärgnevalt:

3.1 Kaubandus

3.2 Teenindus

3.3 Toitlustus ja majutus

3.4 Turism

3.5 Tööstus

Linna ettevõtluspoliitika aluseks on seisukoht, et ettevõtluse edukusest sõltub linnaelanike ja linna heaolu. Ettevõtlus on omavalitsuse kui piirkonna arengu põhieeldusi.

Linna ettevõtluspoliitika peaks hõlmama ettevõtluseks sobiva infra-struktuuri loomise ja sel alal vajalike teenuste pakkumise, piirkonnale ettevõtlussõbraliku maine loomise ja kohaliku ettevõtjaskonna toetamise.

Ettevõtluse arendamisel peab toetama ettevõtteid, kes tegelevad transiidi ekspordiga ning uusi kaasaaegseid tehnoloogiad arendavate tootmistega.

Situatsiooni analüüs

Suurema osa Jõhvi ettevõtetest (545 ettevõtet, mille registreerimise aadress on Jõhvi linn) moodustavad väikeettevõtted.

Olemasolevate ettevõtete edasiarendamist ja uute teket linnas pidurdab ruumide ja müügi- ning teeniduspindade vähesus, seda eriti kesklinna piirkonnas. Väikeettevõtete majanduslik olukord ei võimalda investeerida hoonete renoveerimisse ja seda enam uute ehitamisse. Olukorra leevendamiseks on vajalik riigipoolne kaasabi nn ettevõtlusinkubaatorite loomiseks, eriti on see aktuaalne seoses suurte ettevõtete erastamis- ja reorganiseerimiskavadega Ida-Virumaal.

Jõhvi omavalitsusel tuleb lähiajal suuremat tähelepanu pöörata oma ettevõtluspoliitika väljaarendamisele, linna atraktiivsuse suurendamisele ja investeeringute ligimeelitamisele.

3.1 Kaubandus

Kaubandusel on Jõhvis võrdlemisi suur osakaal, siin asub:

25 hulgikaubandusega tegelevat ettevõtet,

66 tööstuskaupade kauplust,

23 toidukaupade kauplust,

33 müügipunkti või -letti.

Jõhvi on kujunenud üheks suuremaks kaubanduskeskuseks Ida-Virumaal. Kui viimase ajani oli pearõhk vanade hoonete renoveerimisel ja uusehitustest ehitati väiksemaid poode, siis 1996. aastast alustati kaasaegsete hoonete projekteerimist ja ehitamist. See protsess jätkub ka käesoleval aastal, mis näitab jätkuvat huvi Jõhvi linna vastu ja on igati tervitatav, sest vajadus müügipindade järele on suur. Ehkki kauplusi on linnas palju, on piirkondi, kuhu võiks planeerida väiksemaid toidu-kauplusi, nagu seda on Tammsaare ja Marja tn piirkond, samuti Aasa tn piirkond.

Põhiliseks hulgi- ja tööstuskaubanduse kohaks on kujunenud Pargi - Malmi tn piirkond, mille väljaarendamine vajab linnapoolset abi äri- ja linnaplaneeringu osas.

Oma mõju avaldab kaubandusele ka Jõhvi turg, mis vajab kontsep-tuaalset lahendit.

Kaubanduse, eriti hulgikaubanduse arendamisel on vähe pööratud tähelepanu koostööle raudteega, mille osatähtsus võiks tulevikus olla suurem (näiteks kaubakonteinerite jaotuskeskuse rajamine Jõhvi).

3.2 Teenindus

Jõhvi asukoht eeldab hea ja kõrgekvaliteedilise teenindamise välja- arendamist, et pakkuda nii kohalikele elanikele kui ka linna külalistele igakülgseid teenuseid. Ehkki nõudlus tekitab pakkumise nii taseme kui ka erinevate teenuste osas, on siin suur võimalus väikeste ettevõtete tekkeks. Linn koos ettevõtluskeskuse ja ettevõtetega peaks läbi viima uuringu, selgitamaks vajaduse uute teenuste järele, ning olemasolevate teenuste mahu ja kvaliteedi osas. Momendi olukord ei vasta paljuski kaasaja nõuetele.


3.3 Toitlustus ja majutus

Toitlustus

Nagu teeninduse puhul, on ka heal toitlustusel linna imago kujundamisel tähtis roll. Kuna linn on maakondlik administratiivkeskus, asub siin hulganisti kontoreid ning asutusi, mille personal on huvitatud erinevate ja kvaliteetsete toitlustuskohtade olemasolust. Samuti on turismifirmad huvitatud võimalusest siin turiste toitlustada.

Praegune toitlustuse hetkeseis ei rahulda ei linnaelanike ega külalisi. Ehkki linnas on antud tegevusluba 24 toitlustusettevõttele, on paljudel nendest tase väga madal ega vasta muutunud nõudlusele. Ei ole vaeva nähtud oma imago ja kindla külastajate ringi loomisega, on tahetud haarata kliente nö seinastseina. Samuti on teenindajate (ettekandjad, kokad, baarmenid jne) professionaalsus madal.

Suviste suurürituste ja suvise teeninduse jaoks (suvekohvikud, kiir-toitlustuskohad jne) ei ole tekkinud firmasid, kes oma taseme poolest vastaks kaasaegse klienditeeninduse nõuetele.

Toitlustusega tegelevad ettevõtjad peaksid tegema koostööd nii koolitus- kui konsultatsioonifirmadega. Tekkinud olukorda võimaldaks parandada ka osalemine erinevatel võistlustel ja erialaliitudes.

Majutus

Senitegutsevad majutusasutused ei vasta kaasaja tingimustele nii ehituslikult kui ka teenindamise tasemelt ning ülalmainitud probleemide loetelu kehtib ka nende väheste majutusasutuste kohta, mis praegu linnas töötavad (eraettevõtte “Pääsuke”, aadressil Põllu 10; AS “Nele” aadressil Kaare 11 ja majutusasutusasutus aadressil Kivi 5).

Linnale oleks vaja umbes 100 kohaga vähemalt 2 tärniga hotell, mis võimaldaks majutada korraga ühe autobussitäie külalisi ning kus jätkuks kohti ka püsikülastajatele. Eurotasemel hotell tagaks korraliku teenindamise linna külastajatele ning aitaks kaasa paljude käimasolevate projektide (nagu kultuuri-, messi-, seminari- ja spordikeskuse) kiiremat elluviimist. Samuti oleks heatasemelise hotelli olemasolu aidanud kaasa paljude ürituste läbiviimisele.

Linna üldplaneeringu käigus näha ette sobivad kohad majutusettevõtte ehitamiseks.

3.4 Turism

Turismi puhul prognoositakse Eestis turismiteenuste ekspordi kasvu kahekordistamist järgmise viie aasta (1998--2002) jooksul võrreldes 1997. aasta tulemustega (arvutatuna jooksvates hindades), st turismiteenuste ekspordi kasvu 17 miljardi kroonini 2002. a. Turistide poolt reisi jooksul Eestis tehtud keskmiste kulutuste prognoosimisel on arvestatud, et 2002. aastal kulutavad välisturistid Eestis päevas sama palju, kui nad kulutasid oma 1996. aastal Euroopasse tehtud välisreisil. Samuti on arvestatud välisturistide keskmise reisi kestuse pikenemisega 0,5 öö võrra

igal järgneval aastal. Arvestades ühepäevakülastajate reiside arvuga (72% kõikidest Eestisse saabunud väliskülastajatest) oli 1997. a välis-külastajate keskmine Eesti reisi kestus 2,4 päeva, sealhulgas ööbimisega külastajatel 6 päeva (Eesti Turismiameti andmetel).

Eelpool toodud prognoosile toetudes, peab Jõhvi lähiaastatel koos maakonnaga leidma võimalused, et arendada turismialast ettevõtlust. Kuna linn on aegade jooksul jäänud sõjakäikude teele ja saanud sellest kannatada, siis otseselt ajaloolisi- ja ehituslikke vaatamisväärsusi linnas märkimisväärset ei ole. Samuti puuduvad linnal looduslikud vaatamis-väärsused ja eelised, mis meelitaksid turiste ligi. Sellest johtuvalt vajab linn oma turismistrateegiat.

Ajalooliselt oli Jõhvis postijaam siit sai alguse ka Tartusse ja Riiga suunduv postimaantee. Linnast kujunes välja siis Jõhvi Peterburi ja Lääne-Euroopavahelise postimaanteede sõlmpunkt, millest pidid läbima kõik Venemaalt tulijad või sinna suundujad. Ka tänapäeval on linn maanteede sõlmpunktiks siis linna turismistrateegia kujundamisel peab arvestama ajaloolist tausta, st enam tähelepanu peab pöörama siit läbivate turistide ja linnakülastajate heatasemelisele teenindamisele, millest oli ka eelnevates peatükkides juttu.

Teiseks prioriteediks peaksid kujunema otseselt turismiga tegelevad ettevõtted (reisikorraldajad, turismibürood jne).

Järgmiseks prioriteediks võiks olla turismi teenindav ettevõtlus (meened, spordiinventar ja riided, transpordivahendid jne).

Samuti peab pöörama rohkem tähelepanu linna atraktiivsuse tõstmisele läbi erinevate kultuuri-, spordi-, näituste- ja messiürituste ning teiste omanäoliste ürituste kaudu.

3.5 Tööstus

Kuna linna areng oli planeeritud Kohtla-Järve linnosana, siis linna haldusterritooriumil selliseid suuri ettevõtteid, nagu seda on Kohtla-Järvel, Sillamäel ja Narvas, ei ole. See on ühelt poolt hea, et ei ole suuri looduskeskkonna reostajaid ja probleeme nende erastamisel, kuid samal ajal mõjutavad nii positiivsed kui ka negatiivsed protsessid maakonnas toimuvad ka Jõhvi linna elu ja arengut.

Majandusliku vajaduse oma tootmis- ja tööstusobjektide järele tingivad eelkõige töökohad ja maksubaas. Olemasolevad suuremad tootmis-ettevõtted on olnud valdavalt kas regioonikesksed või peaettevõtete tütarettevõtted. Momendil asuvad Jõhvis sellised suuremad ettevõtted, nagu:

Ühistu Jõhvi Piim,

AS Viru Joogid,

AS Eesti Energia Viru Elektrivõrkude Jõhvi võrgupiirkond,

AS Eesti Põlevkivi peakontor ja tugiettevõtted:

AS Mäetehnika,

AS Põlevkivi Raudtee,

AS Põlevkivi Kaubandus.

Suurem osa Ida-Virumaa tootmisettevõtteid on olnud seotud põlevkivi tootmise ja töötlemisega või tegutsenud tugiettevõtetena. Momendil on AS Eesti Põlevkivi edaspidine saatus seoses vabariigi valitsuse poolt 31. detsembril 1997. a kinnitatud Eesti Põlevkivi erastamiskavaga lahtine.

Arvestades selle ettevõtte tähtsust regioonis nii tööandjana (8183 töökohta 1998. a) kui ka maksumaksjana, on kohalikele omavalitsustele eluliselt tähtis, et oleks tagatud põlevkivitööstuse edukas käekäik. Samuti on vaja enne erastamist välja töötada nn stabiliseerimis- programm, mis aitaks töökohtade vähendamisel (I variandi puhul ca 2458 töökohta ja II variandi puhul 3293 töökohta) leida võimalused uute töökohtade loomiseks regioonis, et ennetada võimalike sotsiaalsete ja poliitiliste probleemide tekkimist.

Jõhvi omavalitsusel on vaja teha koostööd linnas tegutsevate AS Eesti Põlevkivi tugiettevõtetega, et leida võimalusi uute töökohtade tekkeks.

Kohtumisel ettevõtjatega on arutatud ettevõtluse kitsaskohti, linna- poolset abi- ja koostöövõimalusi, üks teemadest on olnud linna äri-planeering.

Linn on huvitatud koostööst ettevõtetega, kes tegelevad keskkonna-säästliku tootmisega, eriti selliste ettevõtetega, mille tehnoloogia ja tootmine on suunatud järgmisesse sajandisse.

Meetmed

· Jätkata regulaarseid kohtumisi linna ettevõtjatega.

· Koostöös ettevõtjate, kutse- ja täiendõppeasutustega välja selgitada linna ja ettevõtete vajadus spetsialistide järele.

· Üld- ja detailplaneeringute koostamisel arvestada ettevõtjate vajadusi.

· Haldusreformi käigus piiritleda Jõhvi piirkonnas ettevõtluseks sobivad alad.

· Koostöös ettevõtjatega ja naaberomavalitsustega töötada välja ettevõtluspoliitika.

· Läbi viia küsitlus selgitamaks vajadus linnas puuduvate või ebapiisava kvaliteediga teenuste järele.

· Soodustada erinevate teenuste pakkumist linnapargi piirkonnas.

· Leida võimalusi suvise tänavakaubanduse arenguks.

· Jätkata Virumaa ettevõtlusmessi “Virumaa Äripäevad” toetamist.

· Toetada ettevõtjaskonna piirkondlikke organiseerumis-püüdlusi.

· Kaasa aidata ettevõtete rahvusvahelistumisele.

· Jätkata ettevõtetega info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alast koostööd.

· Linna üldplaneeringu käigus näha ette sobivad kohad majutus-ettevõtte ehitamiseks.

· Tõhustada koostööd Eesti Turismifirmade Liiduga.

· Koostöös Ida-Viru Maavalitsuse arengu- ja planeeringu-osakonnaga töötada välja Jõhvi linna turismi arengusuunad lähtudes maakonna turismi arenguprioriteetidest.

· Korrastada objektid, mis aitavad kaasa linna atraktiivsuse tõstmisele ja teenindavad turiste.

· Viia vastavusse kaasaja nõuetele linna nn viidamajandus.

· Kaasa aidata ettevõtlusinkubaatorite loomisele.

· Jätkata läbirääkimisi asjasthuvitatud ettevõtjatega ja Teede- ja Sideministeeriumiga, et rajada kaubakonteinerite jaotus-keskus Jõhvi.


V. Keskkonnakaitse

Linn oma keskkonnakaitselises tegevuses tugineb säästva arengu kontseptsioonile, mis tagaks looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise ja kindlustaks inimestele soodsa elukeskkonna ning vajalikud loodusressursid majanduse arenguks, kahjustamata seejuures oluliselt looduskeskkonda ning säilitades loodusliku mitmekesisuse.

Linna keskkonnakaitse kätkeb:

säästvat arengut;

kohalikku Agendat;

jäätmekäitlust;

veemajandust;

välisõhukaitset, õhuseadust.


5.1 Säästev areng, kohalik Agenda, jäätmekäitlus, veemajandus, välisõhukaitse

Säästev areng on tänapäeva märksõna, mis tähendab tulevikku suunatud mõtteviisi ja sellest tulenevat alalhoidlikku tegutsemist. Hetkevajaduste rahuldamine ja elustandardi parandamine nõuab ressursside piiratusega arvestamist ja neile kõige säästlikuma kasutusviisi leidmist.

Vajadustest ja võimalustest lähtuv majandamine ja arengu kujundamine nõuab inimeselt senisest avaramat ja komplekssemat mõtlemist ning julgust vastu võtta tavaarusaamadest erinevaid otsuseid.

Eesmärgiks on luua inimestele elamisväärne ühiskond ja säilitada puhas ning turvaline looduskeskkond.

Kohaliku omavalitsuse tasandil on oluline käivitada need protsessid mis on suunatud säästlikule arengule. Nende põhimõtete vajalikkuse ja kasulikkuse selgitamine ning arusaadavaks tegemine praktiliste ettevõtmiste kaudu on võtmeks kohalikus omavalitsuses säästliku arengu printsiipide rakendamisel.

Kohalik Agenda. Rio de Janeiro kohtumisel 1992. aastal vastuvõetud dokument Agenda 21 on ülemaailmne tegevusprogramm, mille eesmärgiks on saavutada järgmiseks sajandiks keskkonnasõbralikum majanduslik ja sotsiaalne areng.

Agenda 21 näeb ette, et keskkonnakaitsealase tegevuskava täitmisel on määrav roll kohalikel omavalitsustel koostöös avalikkusega.

Omavalitsuse ülesandeks on ergutada elanikke leidma ise võimalusi oma elulaadi keskkonnasõbralikumaks muutmisel. Elanike püüdu elada alalhoidlikumalt peavad toetama seadused, määrused, otsused.

Säästva arengu põhimõte ei sea piiranguid majanduse arengule, vaid on keskkonda säästev arengutee kõrgema elukvaliteedi saavutamiseks. Lõppeesmärgiks on inimese tervis, mis kujuneb inimese ja looduse vaheliste suhete tasakaalu kaudu.

Agenda 21 eeldab keskkonda säästvat eluhoiakut, keskkonnasõbralike tootmis-, teenindus- ja olmetehnoloogiate kasutuselevõtmist ning mõistlikku tarbimist. Agenda 21 tegevuskava on suunatud tulevikku, et anda ka järgnevatele põlvkondadele võimalus elada tervislikus elukeskkonnas.

Jäätmekäitlus sätestab üldnõuded jäätmete tekke ning neist tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks, jäätmehoolduse korralduse jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamiseks, samuti vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise korral.

Veemajanduse ülesanne on põhjavee puhtuse ja heaperemeheliku kasutamise tagamine.

Välisõhukaitsega reguleeritakse tegevust, millega kaasneb saasteainete eraldumine välisõhku, osoonikihi kahjustamine ja kliimamuutust põhjustavate tegurite ilmnemine.

Situatsiooni analüüs

Kuigi linna piirides suuri keskkonnaohtlikke ettevõtteid ei ole, on lahendamist vajavate probleemide ring üsna suur.

Riski piirkonnaks jääb linna läbiv Tallinn-Narva raudtee (raudteel veetavate ohtlike veoste tõttu) ja AS Jõhvi Piim (oma ammoniaagihoidlaga).

Linna kasutava ja läbiva transpordi poolt tekitatud õhusaaste ning müra (eriti Narva mnt, Rakvere tn ja kesklinnas Keskväljaku ning turu, samuti Tallinn-Narva raudtee piirkonnas) probleemi lahendamiseks on vaja läbi vaadata linna liikluskorraldus ja vastavalt sellele koostada perspektiivne haljastuskava.

Veevarustuse ja -kasutuse valdkonnas vajavad lahendamist eelkõige vee-kadude, samuti kvaliteedi küsimused

Sadevete sattumine linna kanalisatsiooni suurendab kanalisatsiooni kasutamise hinda.

Programmi Redos 2-TA raames tehakse uurimus “Reostuse vähendamine põlevkivi kaevandamise piirkonnas, veeressursside juhtimine ja majandamine”. Vastavalt saadudud tulemustele tuleb teha täiendusi linna veemajandamisse. Kinnitatud veevarud ja nende seisukord ning sadevete probleemi on käsitletud peatükkis 4.5.4 Veevarustus ja kanalisatsioon.

Uikala prügila järkjärgulise väljaehitamisega paranevad ka jäätmete ladustamise ja sorteerimise võimalused. Probleemiks on regulaarse finantseerimise kindlustamine. Paralleelselt käivad tööd Kotinuka prügimäe konserveerimisel ning oleks otstarbekohane leida mäele ka uus kasutus mingi tegevusala harrastuskohana.

Lisaks olemasolevatele klaastaara kogumiskonteineritele on vajadus teiste taaskasutamist võimaldavate jäätmete (paber, metall, plastmass jne) kogumiskonteinerite paigaldamiseks või kohtade loomiseks.

Linna territooriumil asuvate aherainemägede kasutamine vajab koostöös nende omanikega kasutuskontseptsiooni väljatöötamist.

Välisõhukaitse probleemide lahendamisel tuleb pöörata suuremat tähelepanu linnapargi edasisele renoveerimisele ja võimalusele koos naaberomavalitsustega linna rohelise vööndi väljaarendamiseks.

Eraldi tuleb kindlaks teha see mõju mida avaldavad ümbruskonna juba kaevandatud ja suletud- ning veel töötavad kaevandused. Nende mõjutustega on vaja arvestada nii veevarustuse kui ka linnaplaneeringu arendamisel.

Meetmed

· Luua kohalik Agenda 21 tegevuskava, arvestades regionaalset eripära.

· Pöörata senisest rohkem tähelepanu kohalikule elukeskkonnale, selle säilimisele, terviklikkusele ja turvalisusele.

· Selgitada elanikele säästva arengu põhimõtteid ning innustada neid järgima ja toetama.

· Laiendada ja parandada keskkonnaalase informatsiooni ja kogemuste vahetamist teiste omavalitsustega.

· Luua võimalused keskkonna seisundi süsteemseks analüüsiks.

· Koostada linna jäätmekava.

· Kehtestada jäätmehoolduseeskiri.

· Määrata võimalikud sanitaarkaitsealade piirid kokku-leppel saasteallikaga piirnevate maavaldajatega.

· Korraldada oma haldusterritooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele.

· Kehtestada tolmu ja prahi levikut põhjustada võivate objektide hooldamise kord.

· Jätkata koostööd Uikala prügila väljaehitamisel.

· Luua aherainemägede kasutuselevõtmise kontseptsioon.

· Leida võimalus nn linna rohelise vööndi väljaarendamiseks.

· Luua aherainemägede kasutuselevõtmise kontseptsioon koostöös AS Eesti Põlevkiviga.

· Teha koostööd välisõhu kvaliteedi riiklikku seiret tegevate organisatsioonidega.

· Tellida linna nn riskianalüüs.

· Välja töötada Jõhvi Linnapargi kaitse-eeskirjad.

· Korrastada olemasolevad pargid ja parkalad.

· Läbi viia uurimus hindamaks puude seisukorda.


VI. Koostöö ja välissuhted

Arengukava peab kaasa aitama tegevusele, mis muudab Jõhvi linna suhtlemise teiste omavalitsustega aktiivsemaks. Välissuhtlemise eesmärk on koostöös teiste omavalitsuste ja nende liitudega soodustada omavalitsuse eesmärkide saavutamist linnakodanike heaolu tagamisel ja nende elukvaliteedi tõstmisel.

Omavalitsuse koostöö

Omavalitsusliidud

Sõpruslinnad

Euroopa Ühendus

6.1 Omavalitsuse koostöö

Jõhvit ümbritseb rõngasvallana Jõhvi vald (1820 el. 114 km²) ja lõuna-poolsest küljest Kohtla-Järve Ahtme linnaosa (22253 el.).

Need on naabrid, kelle teenindus-, kaubandus-, haridus-, kultuurisfäär ning vee- ja soojavarustus on tihedalt seotud Jõhviga, samuti ühendavad neid transporditeed.

Jõhvi linna võimalikud koostöövaldkonnad naabritega olid määratletud eelmistes arengukavades (vt Jõhvi linna arengukava 1996--1998 “Võimalikud koostöövaldkonnad naabritega”). Nende põhimõtete järgimine on aktuaalne ka järgneval perioodil. Suuremat ja aktiivsemat koostööd peaks tegema oma ühiste eesmärkide ja prioriteetide määratlemisel.

Tulenevalt eelseisvast haldusreformist nii omavalitsuste kui ka maa-valitsuste osas tuleb kujundada oma seisukoht ja vastavalt koostada endapoolsed ettepanekud ning tegevuskavad.

Haldusreformi käik ja nende küsimuste lahendus sõltub eelkõige kohaliku elanikkonna hea tahte avaldusest ja soovist ühiselt küsimusi arutada.

Meetmed

· Arendada koostööd naaberomavalitsustega hariduse, kultuuri, spordi, sotsiaalhoolduse, tervishoiu jt valdkondades ning koostada selleks konkreetsed tegevuskavad.

· Kujundada oma seisukoht haldusterritoriaalsest jaotusest ja vastavalt koostada endapoolsed ettepanekud ning meetmete programm.


6.1.1 Omavalitsusliidud

Jõhvi linn osaleb Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidus ja Eesti Linnade Liidus.

Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit (IVOL). Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit kasvas välja 1992. aastal moodustatud Ida-Virumaa Valdade Liidust. IVOL arutab ja lahendab eelkõige neid küsimusi, mis on leidnud kõlapinda Ida-Virumaal. Omavalitsusliit toetab erinevate finants- vahenditega (RIP, Toetusfond jt) Ida-Virumaa omavalitsusi, erinevaid projekte, üritusi ja üksiktaotlusi. IVOL-I juurde on moodustatud erinevad komisjonid ning liit võtab osa Ida-Viru Maavalitsuse komisjonide tööst ja teeb omapoolseid ettepanekuid.

Keskregioon. Jõhvi linn osaleb ja teeb koostööd 1995. aastast Ida-Virumaa Keskregiooniga (elanikke 77 500 e 38,2 % ja pindala 686 km² e 20,4 %), kuhu kuuluvad Toila, Jõhvi, Mäetaguse, Kohtla, Kohtla-Nõmme vald ja Kohtla-Järve ning Jõhvi linn.

Eesti Linnade Liit. Jõhvi linna staatus Eesti Linnade Liidu liikmena taastati 1992.

Osalemine liidus annab võimaluse saada esmast informatsiooni vabariigi valitsuses ja riigikogus ettevalmistatavatest seadusaktidest ja norm-dokumentidest, mis võimaldab teha omapoolseid ettepanekuid ja täiendusi. Osavõtt Eesti Linnade Liidu juhatuse, vanemate, koostöökogu ja komisjonide, ning Linnade Päeva tööst on andnud võimaluse arutada sotsiaal- ja majandusprobleeme ning teha täiendusi nendes valdkondades, mis ei ole leidnud valitsuse poolt kajastamist vabariigi eelarves ja seadusandluses.

Ühisüritused annavad võimaluse vahetada omavahel kogemusi ja leida lahendusi linnaelu puudutavatele probleemidele.

Linnade Liidu Büroo on aktiivselt kaasa aidanud välissidemete leidmisel, linnade ees seisvate nii juriidiliste kui ka organisatsiooniliste küsimuste lahendamisel.

Koostöö Ida-Virumaa Omavalitsuse Liidus, Keskregioonis ja Eesti Linnade Liidus haarab praktiliselt kõiki eluvaldkondi.

Meetmed

· Jätkata osalemist:

· Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidus

· Eesti Linnade Liidus

5.1.2 Välissuhted

Jõhvi sõpruslinnad on Soomes Loimaa, Rootsis Uddevalla, omavalitsuste tasandil on kontaktid ka Norderstedti linnaga Saksamaal. Jõhvi koolidel ja kultuurikollektiividel on väliskontakte Soomes, Rootsis, Taanis ja Saksamaal.

Jõhvi Kunstikool omab tihedaid sidemeid Outokumpu Kunstiklubiga. Korraldatakse ühiseid maalilaagreid ja näitusi.

Igal aastal toimub õpilasvahetus Svegi Härjulfskolani (Kesk-Rootsi) ja Jõhvi Gümnaasiumi vahel, mis annab Jõhvi Gümnaasiumi rootsi keele õppijatele võimaluse keelepraktikaks. 1996. a kevadel külastas Svegi ka Jõhvi haridustöötajate grupp, et tutvuda Rootsi koolisüsteemi ja selle korraldusega.

Käimas on kodanikukaitsealane koostööprojekt Strömsundi kommuuni (Rootsi) ja Jõhvi vahel. Projekti initsiaatoriks on Rootsi Kodanikukaitse Liit. Projekt jätkub veel kahel järgneval aastal.

Jõhvi Sportmängude Kool omab sõprusklubi korvpallis Eskilstunas Rootsis ja Salo linnas Soomes.

Jõhvi rahvatantsurühmal “Gevi” on sõpruskollektiivid Saksamaal Norderstedtis (ans “Charming Pioneers”), Soomes Järvenpää linnas ja Taanis Kragelundis.

Loimaa linnaga sõlmiti ametlik sõprusleping Jõhvis 1. oktoobril 1997. a

Teist aastat õpivad kaks neidu Loimaa ametikoolis sotsiaaltööd. Loimaa linn on pakkunud ka oma abi Jõhvile vajaliku (kasutatud) kooli- ja sotsiaalabiinventari kogumiseks ja Eestisse saatmiseks.

Uddevalla kommuuniga sõlmiti ametlik sõprusleping 30. oktoobril 1997. a Stockholmis Eesti Saatkonnas.

Uddevalla linna spetsialistide grupp viibis 1997.a detsembrikuus Jõhvis, et arutada võimalikke koostöövaldkondi. Elamumajanduse vallas on olnud kõne all võimalik abi Jõhvi soojussõlmede korrastamisel, rootsi pool tegeleb selleks vajalike rahaliste vahendite leidmisega. Kommunaalmajanduses on Uddevalla valmis nõustama “Järve Vee” spetsialiste Jõhvi joogivee kvaliteedi küsimustes. Käesoleva aasta augustis viibis Jõhvi noorte kergejõustiklaste delegatsioon rahvusvahelistel kergejõustikuvõistlustel “Bohusspelen” Uddevallas 1999.a. kevadel (aprillis) on plaanis Jõhvi Kunstikooli näituse korraldamine Uddevallas. Uddevalla äriringkondades on olnud arutusel tutvumisreisi korraldamine Jõhvi.

Uddevalla ühing “Eesti Sõbrad” (Estlands Vänner) on igati kaasa aidanud Jõhvi Vanurite Maja sisustamisele, sotsiaalhoolekandele on saadetud riideabi, Jõhvi koolid on saanud koolimööblit ja tahvleid.

Norderstedti linnaga Saksamaal sõlmiti sõprussidemed 1989.a. ühisel Kohtla-Järve perioodil. Norderstedtiga domineerivad eelkõige kultuuri-alased kontaktid. Õppereisidel Norderstedtis on viibinud Jõhvi lasteaia-, sotsiaal- ja kultuuritöötajad. Toimib õpilasvahetus Jõhvi Gümnaasiumi ja Norderstedti gümnaasiumide vahel. Ettevalmistamisel on Jõhvi käsitöömeistrite ja kunstnike osavõtt Norderstedti jõululaadast käesoleva aasta detsembris.

Loomisjärgus on kontaktid Thistedi linnaga Taanis, 1999. a kevadel on Jõhvi oodata taani delegatsiooni. Thistedist on tulnud ka ettepanek koolidevaheliseks koostööks.

On tekkinud võimalus kontaktide loomiseks Cirencesteri linnaga Suurbritannias. Inglisepoolse ettepanekuna oleks mõeldav koostöö nii spordi (jalgpalli) kui ka haridussfääri (sõpruskoolid) tasandil.

Võimalik koostööpartner tulevikus on veel Skieni linn Norras, mis kuulub Uddevalla, Loimaa, Thistedi ja Mosfellbaeriga ühisesse Põhjamaade sõpruslinnade ketti.

Probleeme on tekitanud ühise sõpruslinna omamine Kohtla-Järvega, millest võib tuleneda vajadus leida veel üks sõpruslinn Saksamaal.

Jõhvi-poolsete finantseerimisprobleemide tõttu on ajutiselt katkestatud spetsialistide vahetamise projektid Norderstedti ja Rootsiga. Samas võib seda pidada kõige perspektiivikamaks koostöövaldkonnaks.

Meetmed

· Lahendada sõprussidemete finantseerimise probleem, et jätkata katkenud projekte.

· Otsida võimalusi täiendavate sõpruslinnade leidmiseks Saksamaal ja Soomes.

· Arendada tekkinud kontakte Inglismaaga linnadevahelisteks sõprussuheteks.

· Sõlmida sõprusleping Thistedi linnaga.

· Arendada sõprussuhteid Skieni linnaga Norras.

· Osaleda aastal 2000 Loimaas toimuvatel sõpruslinnade päevadel (esmakordselt võrdsetel alustel meie põhjamaiste sõprus-linnadega).

· Otsida võimalusi osalemaks koos sõpruslinnadega nn europrojektides.

· Arendada keskkonnakaitse alast koostööd.

5.2 Euroopa Liit

Eesti on valitud üheks kandidaadiks astumaks Euroopa Liitu. See püstitab Eesti Vabariigi ette tõsiseid probleeme, mis on seotud seadusandluse ja selle rakendamise vastavusse viimisega EL-i demokraatlike põhimõtetega. Ühiskonnas on seni puudunud tõsine diskussioon EL-i astumisega seotud plusside ja miinuste väljaselgitamiseks. Üldsusel puudub ka ülevaade sellest, milliseid nõudmisi esitab Eesti riigile EL, millised võimalused on nende täitmiseks.

Omaette küsimuste ringi moodustavad ühiskonna integreerumise ja stabiilsuse probleemid, mis on tihedalt seotud nii vähemusrahvuste- ning inimõiguste- alase seadusloome kui ka selle praktilise realiseerimisega. Ka selle kohta napib tõsist teaduslikku, üksikute gruppide poliitilistest huvidest sõltumatut analüüsi.

Seoses ülaltooduga näeb Jõhvi linn ette vajadust pöörata rohkem tähelepanu probleemidele, mis on seotud Euroopa Liidu temaatikaga, ja osutada kaasabi nende küsimuste lahendamisel, samuti alustada elanikkonna seas laialdast diskussiooni vajadusest ja otstarbekusest astuda Euroopa Liitu, rajada võimalikult laiemad alused konsensuse saavutamiseks sellistes seni vaidlusi tekitavates probleemides nagu ühiskonna integreerimine, tsiviilühiskonna loomine Eestis, osalusdemokraatia areng jne.

Meetmed

· Osutada kaasabi Euroopa Liidu temaatikaga seonduvate küsimuste edastamisel ja selgitamisel elanikkonnale.

· Erivaldkonnana käsitleda kohalike omavalitsuste tasandit Euroopa Liidus ja sealt tulenevaid nõudeid ning tingimusi.


Kokkuvõte

Linna arengu eesmärgid peavad kaasa aitama maakonnakeskuse rolli tugevdamisele, linna atraktiivsuse tõstmisele ja linnakodaniku heaolu tagava elukeskkonna loomisele.

Suuremat tähelepanu osutatakse hariduse probleemidele, et saavutada kiirendatud üleminek tänase ühiskonna poolt nõutavale teadmiste ja oskuste tasemele.

Lõpetatakse linna üldplaneeringu koostamine, arvestades elamuehituse ja ettevõtluse vajadusi.

Suuremat tähelepanu osutatakse linnaelanike turvalisuse tagamisele.

Tõhustatakse linna kaasabi narkomaaniavastases võitluses.

Viiakse lõpule munitsipaliseerimisprotsess ja omandireform (maareform).

Viiakse lõpule linna ettevõtluspoliitika väljatöötamine.

Alustatakse spordikompleksi projekteerimist ja rajamist.

Alustatakse viadukti (koos mahasõitudega) kapitaalremonti.

Lõpetatakse keskraamatukogu renoveerimine.

Täpsustatakse II astme arstiabi ning kiirabi teenuste osutamist elanikonnale.

Täpsustatakse Euroopa Liidu nõudeid ja täitmise võimalusi omavalitsuste tasandil.


Jõhvi linna visioonid

Visioonid aastani 2005

II. Infoühiskond

2.1 Jõhvi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng.

· Töösse rakendatud Jõhvi Linnavalitsuse ja allasutuste andmesidevõrk.

· On käivitun innovatsiooni keskus.

III. Ettevõtlus

· On käivitunud ettevõtluse inkubatsiooni keskus

IV. Sotsiaalne ja tehniline infrastruktuur

4.1 Haridus

· Vene Gümnaasiumi ja Vene Põhikooli ühendamine

· Osa õppeaineid vene gümnaasiumiastmes on viidud üle eesti keelele

· Käivitunud on esimene era lastepäevakodu ja mõned väikesed kodu lasteaiad

4.2 Kultuur

4.2.1 Jõhvi Kultuurikeskus

· Alustatakse Kultuurikekuse renoveerimistöödega

4.2.2 Jõhvi Keskraamatukogu

· On lülitunud üleeestilisse raamatukogude andmesidevõrku

· Alustatakse Keskraamatukogu juurdeehitise projekteerimist.

4.4 Sport

· Erinevate spordialade klubid on ühinenud ühiseks spordiklubiks.

· Kooli staadionite rekonstrueerimise lõpetamine.

· Spordikompleksi I-järgu valmimine (spordihall).

4.4 Sotsiaalhooldus ja tervishoid

4.4.1. Sotsiaalhoolekanne

· Lõpetatakse Vanurite Hooldekodu renoveerimine

· Luuakse narkoloogiakeskus

· Renoveeritakse asotsiaalide ja kodutute varjupaik.

· Luuakse pensionäride päevakodu

· Luuakse noorte- ja paljulapseliste perede sotsiaalse turvalisuse programm.

4.4.2 Eluase

· Lõpetada hoonete tehnilise seisukorra uuringud, saamaks ülevaadet linnas asuva linnavara ja elamufondi ehituslikust olukorrast.

· On alustatud munitsipaalelamispinna eitust.

4.4.3 Tööturg

· Luuakse koostöös Tööhõiveameti ja Ida-Viru Maakonna sotsiaalosakonnaga sotsiaalse turvalisuse programm.

4.4.4 Tervishoid

· Lõpetatakse tervishoiu süsteemi reorganiseerimine

4.5 Linnamajandus

4.5.1 Teedemajandus

· Teostatakse Jõhvi viadukti kapitaalremont, arvestades jalakäijatele liikumisvõimaluste loomisest.

· Lõpetatakse Narva mnt renoveerimine (Lille tn - Tallinn-Narva mnt)

· Pargi tn ajutise raudtee ülesõidukoha väljaeitamine.

· Lõpetada Jaama tn renoveerimine koos sademevete ja reovete kanalisatsioonitrassi sisselõigete tegemisega..

4.5.3 Elektrivarustus ja tänavavalgustus

· Ehitatakse välja Jõhvi vabadussamba ümbruse valgustus.

4.5.4 Veevarustus ja kanalisatsioon

· Alustada linna kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimist ning ehitamist.

· Alustada eramajade rajooni heitvee kanalisatsiooni projekteerimist ja väljaehitamist.

· Korrastada olemasolev ja välja ehitada sadevete kanalisatsiooni süsteem.

· Lõpetatakse Jõhvi bioloogilise puhastusjaama konserveerimine.

4.5.6 Linnapuhastus ja sanitaarteenistus

· Minnakse üle täielikule soolasegu kasutamisele talvisel teede hooldamisel.

· Lõpetatakse Uikala Prügila I etappi ehitus.


Visioonid aastani 2010

II. Infoühiskond

2.1 Jõhvi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng.

· On valminud ülelinnaline infosüsteem koos tööks vajalike rakendustega

IV. Sotsiaalne ja tehniline infrastruktuur

4.1 Haridus

· Vene kooli gümnaasiumiaste on viidud üle eesti keelele.

· Alustatakse esimese tänapäevanõuetele vastava lasteaia- ja koolihoone projekteerimist.

4.2 Kultuur

4.2.1 Jõhvi Kultuurikeskus

· Lõpetatakse Kultuurikeskuse renoveerimine.

4.2.2 Jõhvi Keskraamatukogu

· Alustatakse Keskraamatukogu juurdeehituse ehitust.

4.3 Sport

· On valmind spordikompleksi II-järk (kergejõustiku- ja jalgpalli-staadion

4.4 Sotsiaalhooldus ja tervishoid

4.4.1 Sotsiaalhoolekanne

· On loodud füüsiliste puuetega inimestele liikumisvõimalused ühiskondlikesse- ja ametiasutustesse.

· On loodud võimalused koostöös Ida-Viru Maavalitsuse sotsiaal-osakonnaga puuetega laste arengu- ja õppimisvõimalused.

4.5 Linnamajandus

4.5.1 Teedemajandus

· Raudtee tn väljaehitus.

· Kooli tn - Narva mnt liiklussõlme väljaehitus.

· Puru tn ja viaduktilt mahasõidu väljaehitamine.

4.5.4 Veevarustus ja kanalisatsioon

· Veepuhastusjaama projekteerimine

4.5.6 Linnapuhastus ja sanitaarteenistus

· Lõpetatakse Uikala Prügila II etapp

© Jõhvi Linnavalitsus 2001 | Keskväljak 4, 41595, tel. 33 63741 | veeb: A. Pentel | külastus nr. 234450